31.08.2022
Elmar Vaheri kuriteost isegi rohkem huvitab üldsust see, miks jäi “oma mees” süsteemile jalgu.
Lõuapoolikud räägivad anekdooti, kus vangilaagris vahetatakse voodipesu: esimene barakk vahetab kolmandaga, teine barakk neljandaga. Umbes samamoodi käib asi ka Eesti julgeolekustruktuurides, kus juhtivtegelaste ametiaja lõppedes nihutatakse nad järgmisele samaväärsele ametikohale – et süvariik ikka elus püsiks.
Eesti julgeolekupakett saab kõigi eelduste järgi neli uut esindusnägu, sest peale välisluureameti (VLA) ja kaitsepolitseiameti (kapo) vahetuvad ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning päästeameti (PäA) peadirektor, andis siseminister Lauri Läänemets Postimehele mõista.
Juba varem oli teada, et kindlasti saab uue juhi kapo, sest alates 2013. aasta juunist ametis oleval Arnold Sinisalul tiksub täis seadusest tulenev ametiaeg. Ootamatult tekkis vajadus ka välisluureametile uus peadirektor leida, sest Mikk Marran kandideeris edukalt riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhiks. Tema ametiaeg lõppenuks alles 2026. aastal, kuid otsad Eesti esiluurajana tõmbab ta kokku juba novembriks.
Kui Sinisalu ametiaeg lõpeb järgmise aasta 16. juunil, siis PPA juhil Elmar Vaheril 1. mail ja PäA peadirektoril Kuno Tammearul 1. aprillil. Sarnaselt Sinisaluga on nemadki oma ametikohal juba 2013. aastast.
Vähemalt teoorias saaksid Vaher ja Tammearu kandideerida ka uueks perioodiks. Lauri Läänemetsa sõnul seda ei juhtu. “Tänased juhid soovivad vaheldust. Me kaalume kõiki variante,” sõnas Läänemets Postimehele.
Ministri sõnul pole nad isiklikult lõplikku vastust veel küll talle öelnud. “Aga täna nad selles protsessis ei ole. Me mõtleme nii, et kui oled kümme aastat riigi ühte asutust juhtinud, siis inimesed ise tahavad edasi liikuda ja vaheldust. Ka riigi enda mõttes on mõistlik, et toimib värskendus.”
Vaher kinnitas, et ei jätka senises ametis. “Kümme aastat on piisavalt pikk aeg,” lausus Vaher Postimehele.
Päästeameti juht Tammearu ei andnud praegu lõplikku kinnitust. Ta ei soovinud teemat kommenteerida, sest praegu ametis oleva siseministriga ei ole ta kiirete aegade tõttu jõudnud seda teemat arutada.
Postimehe andmetel on endine siseminister Kristian Jaani PPA peadirektori asetäitja Egert Belitševi kõrval peamine favoriit PPA uue peadirektori ametikohale. (BNS)
Minister Läänemets teatas seega, et asjapulgad “otsivad vaheldust ja liiguvad edasi”. Värskendust siiski ei toimu, sest kui Sinisalu ja Marran edasi liiguvad, siis ei käi nendega kaasas mitte värsked tuuled, vaid kopitanud õhk. Sest kõik eelnimetatud on juba osake süsteemist, ainult portfell antakse teine. Uusi nägusid ju juurde ei tule.
Pealegi on nii kapo kui PPA eksjuhid seotud liigse jõu kasutamisega meeleavalduste vastu, mis on nende (ja ametkondade) maine tugevasti alla viinud, vähemalt konservatiivse maailmavaatega eestlaste hulgas.
Üks hea näide kõrgete ametnike rotatsioonist on Liisa Pakosta, kes sai võrdsusvolinikuna kurikuulsaks ja nüüd muinsuskaitseameti eesotsas on tema tööks saanud punamonumentide konserveerimine.
Uued Uudised, BNS, Postimees