JULGE IDEE: Lennuühendus pealinnaga lükkaks Kagu-Eestile sisse uue hoo

Eesti, Intervjuu,
Rain Epler Ridali lennuväljal

Kui praegu on lennuühendused olemas Tallinna ja Kuressaare ning Tallinna ja Kärdla vahel, siis tasakaalus arengu huvides huvides tuleks kaaluda ka Tallinna ja Kagu-Eesti vahelise liini avamist, leiab endine keskkonnaminister ja Kagu-Eesti ettevõtja Rain Epler.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

 

Lennuühendus Tallinna ja Kagu-Eesti vahel on kindlasti üks nende valimiste julgemaid ideid. Mida lennuühendus Kagu-Eestile annaks?

Regulaarne lennuühendus Ridali ja Tallinna lennujaamade vahel annaks võimaluse käia Võru- või Põlvamaalt Tallinnas asju ajamas nii, et hommikul saab mõistlikul ajal ärgata ja õhtul jõuaks kodus veel lastega mängida.

Pealinn on arusaadavalt koht, mida kõigil inimestel on vaja aeg-ajalt külastada. Teisalt on oluline, et elada ja end teostada oleks võimalik kogu riigis. Kui me soovime, et Eestis oleks elu igas piirkonnas, siis peaks tagama ka selle, et erinevatest Eestimaa nurkadest oleks Tallinnasse ajalises mõttes sama pikk tee.

Kui suur võiks olla nõudlus selle teenuse järele? Kes võiks olla kasutajad?

Ma usun, et kui liin töötab, on lendajaid piisavalt. Regulaarselt kasutaksid lennuühendust piirkonna ettevõtjad ja omavalitsusjuhid, aga kindlasti ka harvemini Tallinnas käijad. Suviti tooks reisijate arvule märgatava lisa nii sise- kui ka välisturistid.

Praegu ei oska inimesed lennuühendusele mõelda. Hiljaaegu üks sõber küsis, et kas see minu lendamise mõte oli tõsine. Kui vastasin, et loomulikult tõsine ja tõin võrdluseks Hiiumaa, ei tundunudki lennuühenduse mõte talle enam nii utoopilisena.

Teatavasti on Tallinna ja Kärdla vahel regulaarne lennuühendus. Kui võrdleme Hiiumaad ja Võrumaad, siis võtab autosõit pealinna mõlemast kohast umbes kolm tundi, aga hiidlane saab poole sellest ajast turvaliselt praamis kohvi juua või tukkuda. Võruke peab kolm tundi rooli keerama. Elanikke on Hiiumaal ligi 10 000, Võru- ja Põlvamaal kokku ligi 60 000.

Ma ei taha sellega öelda, et Hiiumaa asemel tuleks Võrumaale lennata. Kaugel sellest. Minu arvates võiks lihtsal ka Võrust lennukiga Tallinnasse saada.

Kuidas on majandusliku tasuvusega?

Majanduslik tasuvus sõltub reisijate arvule lisaks kindlasti ka sellest, millised nõudmised on lennuühendusele seatud ja milliseid lennukeid kasutatakse.

Tasakaalustatud regionaalse arengu puhul ei ole tasuvuse küsimuse esimesele kohale seadmine alati õigustatud. Kui võtta arvesse ainult lendamine, siis on liinide toimimiseks tõenäoliselt vajalik riigipoolne tugi. Kui tasuvuse hulka arvata ka see, et kiire ühendus pealinnaga aitab kaasa ettevõtluse arengule, turistide arvu kasvule ja ääremaastumisega võitlemisele, siis on liini pidamine riigi ja Kagu-Eesti jaoks plussmärgiga tehing.

Praegu makstakse Tallinn-Kuressaare liinile toetust aastas veidi alla 20 miljoni euro ja Tallinn-Kärdlale umbes kuus miljonit eurot. Mina ei arva, et see on maha visatud raha.

Oled Võru linnapea kandidaat. Kuidas sa hindad Võru arengut viimase 5-10 aasta jooksul?

Ühtpidi on Võru ilusamaks läinud ja kui sinna satud, siis jätab linn väga kena mulje. Teisalt räägib statistika kurba lugu vaiksest hääbumisest. Rahvastik on pidevalt vähenenud ja seda just laste ja noorte ning tööealiste elanike vanusegruppides.

Kriitikud võivad nüüd öelda, et see on nii kõigis Eesti linnades peale Tallinna. Aga see pole teps mitte nii. Kui võrrelda Võru teiste sarnaste linnadega üle Eesti, siis oleme üks kurvemaid näiteid.

Minu arvates on niisuguse arengu põhjuseks linna seniste juhtide liialt lühiajaline vaade oma tegevusele. Võru on piisavalt suur ja eelarves on raha, et tänavaid ja maju tasapisi remontida, neid õigel ajal avada ja valijaile oma tublidust demonstreerida. Korras teed ja kenad hooned ongi olulised, aga kui sa ei tegele väga tõsiselt sellega, kuidas edendada ettevõtlust ja tuua juurde noori inimesi, siis hakkavad linna tulud aastatega aina vähenema ja varsti ei ole enam piisavalt raha ei linna vuntsimiseks ega kodanikele teenuste pakkumiseks.

Mida tuleks teha, et arengut kiirendada?

Võru linnas tuleb endale nukrat rahvastikustatistikat teadvustada ning võtta väga konkreetselt eesmärgiks teha senisele vaiksele hääbumisele lõpp ning suunata linn arenguteele. Selleks tuleb mõelda ja tegutseda praegusest teisiti.

Inimlikult on mõistetav, et praegustel juhtidel on raske pikalt sissetallatud rajalt kõrvale astuda. Seepärast oleks Võrule hea, kui linna juhtimise vastutust hakkaks kandma uus jõud. Mina ja EKRE oleme valmis kandma vastutusrikast koormat.

Kui konkreetsetest tegevustest rääkida, siis tuleb kasutada kõiki omavalitsuse võimalusi ettevõtluse soodustamiseks. Olgu selleks siis näiteks bürokraatlike otsustusprotsesside kiirendamine või alustavate ettevõtete toetamine.

Ettevõtted vajavad tarku ja töökaid inimesi. Selleks, et noored Võrru tuleksid, on vaja, et lastele saaks siin anda väga hea hariduse ja et oleks võimalik kvaliteetselt meelt lahutada. Võru peab olema muu maailmaga hästi ühendatud, aga samas peab Võru piirkondliku tõmbekeskusena olema ka lähipiirkondadega hästi ühendatud.

Oled Kagu-Eestist pärit ja naasid pärast rahvusvahelist karjääri kodukanti. Mis pani seda otsust tegema?

Maailmas on huvitav ja hariv ringi käia ja kindlasti on kohti, kus tundub, et siia võikski jääda. Aga varem või hiljem hiilib koduigatsus ikka ligi. Kagu-Eestis elavad väga toredad ja head inimesed; see mind siia tagasi tõigi.

Kas kolmelapselisel perel on praegu Võrumaal mugav hakkama saada?

Sõltub sellest, kuidas keegi enda jaoks mugavust defineerib. Kui mugavus tähendab seda, et hiigelsuur pood on lähedal või et iga päev saab suurema vaevata minna kinno või teatrisse, siis on Tallinnas ja Tartus ilmselt mugavam.

Aga kui sa hindad seda, et kogu linnas ei ole paika, kuhu jalgsi minna ei jaksaks või et linnakärast looduse rüppe on rattaga viis minutit, või saad aru, et kolme väikese lapse kõrvalt kuigi sageli niikuinii kinno ega teatrisse ei jõua, või et lapsed saavad omapäi õues mängida, siis on Võrus palju mugavam kui suures linnas.

Ja kas mugavus ongi õige mõõdik? Mu meelest juhib tänapäeva inimest liialt soov ajada läbi lihtsalt ja mugavalt. See omakorda põhjustab ärritust liialt pisikeste viperuste pärast.

Kas oskad anda retsepti, kuidas hoida noori Võrus või kuidas neid tagasi meelitada?

Selleks, et noori Võrru tuua, tuleb anda noortele tegusatele ja särasilmsetele inimestele võimalus saata korda häid ja nende jaoks olulisi asju. Betooni on juba valatud kuhjaga, nüüd on aeg hakata remonditud tänavate ääres asuvates ülesvuntsitud hoonetes tegelema sisuga.

Ettevõtlusest ei saa üle ega ümber, samuti sellest, et ettevõtluse arengule tuleb igakülgselt kaasa aidata. Lisaks peaks linn tõsiselt mõtlema ka sellele, kuidas tagada, et meie koolid annaks Eesti parimat haridust ja kuidas teha nii, et meie huviharidus pakuks kõike seda, mida mujalgi ning lisaks veel midagi, mis oleks ainulaadne.

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused