20.10.2021
See pilt evakueeritutest ei tekita head tunnet – siia kolib võõras kultuur. Pilt on illustratiivne.
Kolmapäevases riigikogu infotunnis küsis EKRE Riigikogu saadik Merry Aart peaminister Kaja Kallaselt kas kinnitust või ümberlükkamist sellele, et Eestis otsitakse kortereid Afganistanist saabujatele. Valitsusjuht lükkas küll info ümber, seda enam aga tasub jälgida seda, mis Eestis tegelikult toimuma hakkab.
“Liigub info, et Vabariigi Valitsus on andnud korralduse, või oleks õigem öelda, et otsib võimalusi afgaanidele korterite leidmiseks. On olnud kuulda, et on soov leida korter kuni 3000 afgaanile, sealhulgas kuni 2500-le Virumaale, mingile osale Jõgevamaale ja kuskile veel. Eesti on väga väike ja kõik tunnevad kõiki. Selline info liigub inimeste hulgas päris laias ringis, ma olen seda kuulnud vähemalt kolmelt inimeselt. Küsin: kas selline info on vaid külajutt või on selles jutus ka terake tõtt? Lihtsalt sooviksin infot otse allikast” küsis Merry Aart.
“See on külajutt, sellist asja ei ole. 3000 afgaani – see ei vasta tõele. Kui vaatame seda, mis me oleme kokku leppinud, me oleme kokku leppinud aidata 30 afgaani. Tegelikult nendest viis tulevad Euroopa Liidu programmide vahendusel või Euroopa Liidu sellest kokkulepitud inimeste hulgast ja teine [viis] on NATO raames. Lisaks on veel 20 inimest, kes on seotud mittetulundusühingutega, kes on Eestit aidanud. Nüüd, küsimus sellest, kui palju neid inimesi on praeguseks Eestisse tulnud. Minu teada on neid jõudnud 16. Nad on palunud varjupaika. Meil on seadusest lähtuv varjupaigamenetlus ehk Politsei- ja Piirivalveamet hindab nende vastavust, kas nad võivad saada rahvusvahelist kaitset või ei või. Aga jah, mingi jutt 3000 afgaanist on kindlasti vandenõuteooria või külajutt ja see ei vasta tõele,” vastas Kaja Kallas.
“Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult 30 afgaani ja korterite otsimist ei toimu?” täpsustas Merry Aart.
“Kui me vaatame seda, et meil on tõesti seaduses ette nähtud kohustused aidata neid inimesi, kes on saanud selle rahvusvahelise kaitse, siis hetkel on kõik need inimesed rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses ja nagu ma ütlesin, need taotluste otsused tulevad Politsei- ja Piirivalveametilt. Aga neile laienevad kõik samasugused õigused ja võimalused. Nüüd, kui lugeda seadust, siis mida Eesti riik on kohustatud tegema? Ta on kohustatud aitama nende inimeste sisseseadmist, aga see ei tähenda rahalist toetust muus ulatuses kui see, et üürilepingu sõlmimisega seotud kulud. See ei tähenda, et üür makstakse kinni, vaid see tähendab seda, et et aidatakse lepingu sõlmimisega seotud kulusid katta, et nad leiaksid elupinna. Ja kui nad on saanud rahvusvahelise kaitse, siis neil tegelikult on õigus samadele toetustele, mis Eesti inimestel, Eesti residentidel, olgu see siis lapsetoetused, sotsiaaltoetused või muud sellised toetused,” vastas peaminister.
Kaja Kallase vastusest selgub, et tuhandeid afgaane ei tulevat, aga kortereid siiski otsitakse, üürimisega seotud kulud makstakse kinni, üüri aga peavad afgaanid ise tasuma ning selleks hakkab riik neile toetusi maksma.
Oma silm on kuningas. Uued Uudised soovitavad inimestel silmad lahti hoida, sest vähemalt Tallinnas muutub linnapilt teiste rahvaste ja rasside osas aina kirjumaks. Kahjuks on raske uurida infot selle kohta, et Soomes varjupaigataotlejatena elamisloa saanud migrandid elavad Tallinnas soomlastele kuuluvates korterites, maksavad neile Soome riigi toetustest üüri ning naudivad jõude siinset odavamat elu.
Migratsiooniprotsessid toimuvad suures osas varjatult. Veel mõne aasta eest oli Reformierakonnal ja teistel massimigratsiooni toetajatel kahjurõõmus argument: EKRE olevat aastatel 2015-2016 rääkinud suurest hulgast pagulastest ja kus nad nüüd on?
Kvoodipagulasi küll eriti palju ei tulnud (küll aga tuli süürlase naisepõletamine) ja ilmselt tänu rahvuskonservatiivide vastuseisule, aga varjatud migratsiooni näitavad kõik need arvukad mustad ja tõmmud näod, keda Tallinnas võib küllaga näha, mingite rändeuste kaudu nad ju aina saabuvad ning nn riskiriikide võõrkogukonnad kasvavad nii kiiresti, et juba kapo aastaraamat teeb vastavaid hoiatusi. Ja päris kindlasti ei saa Reformierakonna ning Kaja Kallase juttu vaid 30 afgaanist uskuda.