Kolmapäevases Riigikogu infotunnis selgus see, kust võtab peaminister Kaja Kallas infot kaitsemaskide efektiivsuse kohta ja miks maskikandmise kohustus Eestis taastati.
Saadik Kalle Grünthali küsimus puudutas kriisijuhtimist. “Probleemiks see, et teie otsused kriisijuhtimise osas on üksteisele vasturääkivad. Asi puudutab maski kandmist. Ei ole saladus, et teid nõustab teadusnõukogu üks liige Irja Lutsar, kes möödunud aasta kevadel ütles avalikult välja, et ega mask viiruse eest ei kaitse, sest viiruseosake on niivõrd väike, et ta läheb sealt läbi ja kindlat maski pole võimalik luua. Vastupidiselt tegi ta sügisel soovituse, et me peame kandma maski, mille tulemuseks nakatunute arvu tõus. Oktoobri lõpust hakkasime kandma, novembri alguses jooksis kõik n-ö lakke. Ja praegusel hetkel olete jälle võtnud vastu otsuse, et me peame maske kandma. Palun nimetage mulle see ekspert, kes on andnud teile soovituse, et inimesed peaksid kandma maske. See on punkt üks. Ja palun saatke mulle ka kirjalikult konkreetselt see ekspertarvamus, mille alusel on võimalik hinnata, et maskidest on kasu, märkides ära seal ka hingamistakistused, bakterioloogilise saastatuse, tolmuosakesed jne, mida eksperdid teavad paremini. Nii et palun saatke mulle kirjalikult see ekspertarvamus ja vastake küsimusele, kes on see ekspert, kes praegu leiab, et maski kandmine on kasulik.”
Kaja Kallas vastas, et teadusnõukoda nõustab valitsust ja nõustamisel antakse nõu, otsused teeb valitsus, teadusnõukoda neid otsuseid ise ei tee. “Nüüd, jah, selle maski kandmisega on väga tugevad tunded Eestis. Kui ma käisin eelmisel nädalal ÜRO kliimakonverentsil, kus oli vist üle 140 valitsusjuhi, riigijuhi, siis need vestlused olid väga palju COVID-ist ja eri riikide lähenemisest sellele. Siis tekkis seal paari peaministriga just selline huvitav seos, et mõnedes riikides maski kandmine väga suuresti tekitab väga palju pahameelt. Aga miks me selle maski kohustuse tagasi tõime, oli tervishoiutöötajate palvel. Kui näiteks on Bangladeshis on tehtud uuringuid, olid kaks küla, kus ühes kanti mask ja teises ei kantud maske, siis 10% oli vähem nakatumist siiski seal, kus neid maske kanti. Mida ütlevad tervishoiutöötajad, on see, et kui see mask on ees ja mõlemal inimesel on mask ees, siis lihtsalt, kuna see on aerosooline nakkus, see ei saa lihtsalt siit niimoodi teise inimeseni jõuda ja seetõttu me saame nakatumist vähendada. Nii et see on olnud see lähtekoht.”
Siit selguski vastus Kalle Grünthali küsimusele – maskide efektiivsuse tõestasid peaministrile kaks Bangladeshi küla.
See polnud veel kõik – selgub, et maske kannab ühiskond solidaarsusest. “Ega mulle ka see mask ei meeldi ja ma saan väga hästi aru, et inimestele see on ebamugav ja seda kanda on paha. Aga teisest küljest, kui mul on kirjad tervishoiutöötajatelt, näiteks kolmanda astme intensiivis töötav haiglaõde, kes räägib, kuidas tal on verevalumid nendest maskidest, mida nemad peavad seal kandma, siis mulle tundub, et see on siiski väike ohverdus meile kõigile teha, et panna nendes avalikes siseruumides see mask ette sellel ajal, kui me seal viibime, selleks et nakkushaiguse levikut piirata,” rääkis Kaja Kallas.
Kalle Grünthal ütles selle peale: “Ma sain praegu Kaja Kallase jutust niimoodi aru, et ta tugineb praegu mingisuguse Bangladeshi kahe küla uuringule. Ja teine küsimus oli see, et selle maskikandmise ettepaneku on teinud arstid lihtsalt ja ongi kõik. Kas ma saan aru, et siis ühtegi eksperthinnangut siis ei ole olemas selle kohta?” Eesistuja Jüri Ratas aga lõpetas küsimuse käsitlemise.
Allikas: stenogrammid