03.03.2022
Vaenukõneseaduse arhitektid Maris Lauri ja Kaja Kallas.
Juba varem on kõlanud hoiatused, et Ukraina sõja varjus üritavad valitsused vargsi läbi suruda oma ebademokraatlikke algatusi, mis rahuaja poliitilises aktiivsuses kohtasid ägedat vastupanu – ja poliilise kodurahu ajal võttis Kaja Kallase valitsus eesotsas justiitsminister Maris Lauriga taas üles sõnavabaduse piiramise.
See on eriti ohtlik just seetõttu, et praegu on tõesti probleeme Kremli trollidega – ja nende vaigistamise eesmärgil suletakse suud ka neil, kes on vastu agressiivsele homoagendale, massimigratsiooni õhutajatele, nn uusväärtustele ja teistele vasakliberaalsetele algatustele.
BNS kirjutab: “Valitsus kiitis neljapäeval heaks seisukohad Euroopa Liidu karistusõiguse laiendamise kohta.
Valitsus kiitis heaks seisukoha, et Euroopa Liidu karistusõigusliku pädevuse laiendamine peab olema äärmiselt erandlik ning see on õigustatud viimse abinõuna üksnes kõige raskemate vaenukõne vormide ja -kuritegude korral, millel on tegelik potentsiaal ohustada liidu turvalisuse taset.
“Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna alustala, kuid see ei tähenda, et igasugune sõnavõtt on aktsepteeritav. Tuleb välistada sõnavabaduse kuritarvitamine ja selle ettekäändel teiste inimeste õiguste ja vabaduste rikkumine. Sõnavabadus on ka Euroopa Liidu põhiväärtus,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
Euroopa Komisjon tuli mullu 9. detsembril välja teatisega laiendada EL-i karistusõiguslikku pädevust vaenukõne ja vaenukuritegudega. Selle eesmärgiks on tagada kogu Euroopa Liidus ühtlane kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude eest. Täna EL-il see pädevus puudub.
Otsuse vastuvõtmine ei tooks kaasa muudatusi Eesti õiguses, kuid see annaks liidule võimaluse ühiselt kokku leppida vajalikes piiravates sammudes. Otsuse vastuvõtmise eelduseks on Euroopa Parlamendi nõusolek ning Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälne otsus.
“Juhul, kui otsus võetakse vastu ning seejärel esitatakse direktiivi eelnõu, saab Eesti selle direktiivi sisu mõjutada läbirääkimistel Euroopa Liidus. Otsuse vastuvõtmine peab jätma ka võimaluse kehtiva rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse raamotsuse sisu üle vaadata ja vajadusel täpsustada,” selgitas justiitsminister.
Nagu näha, on nüüd valitud uus strateegia ja räägitakse “äärmisest ja viimsest abinõust üksnes kõige raskemate vaenukõne vormide ja -kuritegude korral”, samuti väidetakse, et “otsuse vastuvõtmine ei tooks kaasa muudatusi Eesti õiguses” – see on mõeldud ühiskonna uinutamiseks.
Hoiatavad on väljendid: “…tegelik potentsiaal ohustada liidu turvalisuse taset…”, tagada kogu Euroopa Liidus ühtlane kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude eest” ja “…see annaks liidule võimaluse ühiselt kokku leppida vajalikes piiravates sammudes.”
Kokkuvõetuna tähendab see, et vaenukõne teema antakse üle Euroopa Liidu pädevusse, mis viib kohese kohustusliku sõnavabaduse piiramiseni kogu EL-is vihakõneseaduste sildi all, mis on tegelikkuses vasakliberaalide katse piirata sõnavabadust teist teed pidi. Euroopa Komisjonile tahetakse sellega anda võimalus liikmesriikidele lajatada, kui kohapealsed totalitaristid sellega hakkama ei saa.
“Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna alustala, kuid see ei tähenda, et igasugune sõnavõtt on aktsepteeritav,” ütleb Maris Lauri. See tähendab otseselt sõnumit: “Sõnavabadus on vabadus, mida me serveerime teile täpselt selliste doosidena, mida meie heaks arvame!”
Justiitsminister on palju kordi valetanud, et vaenukõneseadust ei tulevat, aga siis imbub jälle kuskilt välja, et selle nimel töötatakse edasi. Ukraina sõda on liberaalse valitsuse arvates ilmselt õige aeg oma sigadused ära teha, sest rahva süda ja meel on Ukrainas, ja mitte kõike ei märka Maris Lauri Trooja hobuseid.
Demokraatlikud jõud Eestis peavad seisma vastu sellele, et Ukraina sõja varjus tahetakse lämmatada sõnavabadust “rassismi ja ksenofoobia” vastu võitlemise sildi all. Rassiliselt on ukrainlased eurooplased ja ksenofoobiat pole nende vastu küll kusagil näha, et seda peaks eriseadustega piirama hakkama.
Justiitsminister Maris Lauri: vihakõne seadus tuleb koos vanglakaristusega