Kapo aastaraamat kinnitab EKRE ammuseid hoiatusi välistudengite kuritarvituste osas

Kapo aastaraamat kinnitab EKRE hinnanguid.

Äsja avaldatud kapo aastaraamat annab tunnistust sellest, et enamik rahvuskonservatiivide seniseid hoiatusi on täiesti tõesele pinnale rajatud.

Kaitsepolitsei räägib oma aastaraamatus õpirände kuritarvitamise ohust, kus kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust Schengeni alale sisenemiseks. Hiljem aga taotlevad lõpetajad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed.

Eestisse pürgivate tudengite hulk aina kasvab ja kapo hinnangul suureneb sellega ka kuritarvituste oht, mistõttu probleem on juba väga suur. “Kui enamik noori kasutab viisat eesmärgipäraselt, siis paljud kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad Euroopa Liidu avarusse juba enne õpingute alustamist,” vahendab ERR. Siin tasub meenutada hiljuti võltsitud dokumentidega Eestisse jõudnud nigeerlasi, kes jäid vahele alles Soome suunduvale laevale minnes.

Eraldi juhitakse tähelepanu sellele, et sotsiaalmeedias on ennast sisse seadnud grupid, kes vahendavad näiliselt informatsiooni õppimisvõimalustest, kuid samas antakse migrantidele täpsemalt teada, kuidas pääseda Eestisse ja siit Lääne-Euroopasse edasi liikuda.

Kapo viitab ka sellele, kuidas riik on vajalikele tippspetsialistidele rõhudes teinud liiga suuri leevendusi sisserändereeglite osas. “Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil,” kirjutab rahvusringhääling aastaraamatule tuginedes.

Kapo täpsustab, et paljud siia tulijad asuvad tööle madalapalgaliste töötajatena madala lisaväärtusega töökohtadel, kus ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline. Lisaks erinevad migrantide väärtushinnangud täiesti läänelikest inimõigustele põhinevatest väärtustest ning see on ühiskondlikule julgeolekule suur oht. Nagu Lääneski, on ka siin oht no-go-tsoonide ja paralleelühiskondade väljakujunemisele väga suur, ja sealtkaudu ka järgnevad radikaliseerumised ja terrorism.

“Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske,” soovitab kapo.

Lisaks väidab kapo, et Eestisse saabunud pagulased on halvasti integreerunud, nad pole lülitunud ühiskonna struktuuridesse, on kaasa läinud kuritegevusega ja paljud on siit ka lahkunud, ennekõike suurte sotsiaalsete garantiide ja eesootava kogukonna puudumise tõttu. Rändest põhjustatud surve aga jätkub ja põliselanikel ei õnnestu tulijaid enam lõimida.

Allikad: ERR, kapo aastaraamat

Kommentaarid