14.04.2020
“Ärge kuulake Venemaa propagandat!” Plakat Kiievis.
Kreml kasutab jätkuvalt oma ajalootõlgendust nii sise- kui ka välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, märgib kaitsepolitsei värske aastaraamat, milles käsitletakse Venemaa ja Hiina erinevaid tegevusi.
Kapo hinnangul püüab Kreml ühest küljest liita venelasi üle kogu maailma Teise maailmasõja võidu narratiivi kaudu, näidata venelasi ja Venemaad kui maailma päästjat natsismist ning sõjas toodud ohvrid ja kantud kaotused leiavad kasutamist tänapäeva Venemaa kesise majandusliku ja demograafilise olukorra õigustamisel.
“Teisest küljest saab üha tähtsamaks üldise imperialistliku ajalookäsitluse propageerimine – see sobis väga hästi näiteks Ukraina agressiooni õigustamiseks. Paraku on Venemaa ametliku ajalookäsitluse kapp luukeresid ja vastuolusid täis. Parimaks näiteks on Molotovi-Ribbentropi pakti nime all tuntud Stalini ja Hitleri sobing, mis päästis valla Teise maailmasõja ning tegi kahest diktaatorist ja inimsusvastasest režiimist peaaegu kaheks aastaks liitlased. See on fakt, mida eitada on väga raske,” nendib kapo.
“Sestap on Venemaa valinud agressiivse, ründava kaitsetaktika. Sõja vallapäästmises süüdistatakse kõiki teisi, kaasa arvatud agressiooni ohvriks langenud riike ja rahvaid. Kui sellest ei piisa, võetakse appi süüdistused ajaloo võltsimises, russofoobias ja natsimis. Kremli dogmatiseeritud ajalookäsitlusest erinevaid arusaamu ja mälupoliitikat, eriti Teise maailmasõja suhtes, sildistatakse ajaloo võltsimiseks ja natsismiilminguteks,” selgitab kapo.
Kaitsepolitsei nendib, et väidetavate natsismiilmingutega Eestis võidelnud Kremli-meelsete rahumarsid hääbusid tekkepaigal, kuid senisest edutusest hoolimata püütakse Kremli lõhestuspoliitika vaimus kavandada provotseerivaid avalikke üritusi. “Seda võib täheldada juba aastaid 9. mail. Üha enam pingutatakse, et kujundada sõjas langenute mälestamise ja sõja lõpu tähistamise püha ümber suurejooneliseks revanšistlikuks jõudemonstratsiooniks. Selleks toetab Venemaa igati “Georgi lindi” jagamise kampaaniaid ja provotseeriva sümboolikaga Surematu Polgu marsside ning mitmesuguste motoretkede korraldamist väljaspool Venemaa piire,” nendib aastaraamat.
Aastaraamat märgib, et Kremli põhiline narratiiv Balti riikide venekeelsete elanike massilisest diskrimineerimisest on selle levitajatele pettumuse valmistanud ning Kremli lõhestuspoliitikat vaevab idee- ja ressursipuudus.
Kapo hinnangul ei ole 2007. aastast ellu kutsutud Venemaa niinimetatud vabatahtliku tagasipöördumise programm sihtrühma piisavalt kõnetanud ning sellega on muutunud naeruväärseks kõik venekeelse vähemuse massilise diskrimineerimise süüdistused.
“Möödunud aastal valitses Kremli lõhestuspoliitikas ühteaegu nii idee- kui ka ressursipuudus. Mõjutustegevuse arvelt võtab Kreml ressurssi vähemaks väga pika hambaga, aga rahvusvaheliste sanktsioonide mõjul on ta selleks olnud sunnitud. Seda soovitakse korvata oma püsinarratiivide – eelkõige ajalookäsitluse – agressiivse elluviimisega,” märgib kapo aastaraamatus.
Kapo tõdeb, et saatkonna ja Kremli-meelsete entusiasm kulus paljuski Punaarmee 1944. aasta vallutusretkede meenutamisele üle Eesti ning seda nähakse ettevalmistusena tänavuse 9. mai suurejooneliseks tähistamiseks, millesse Venemaa võimuorganid üritavad agaralt kaasata nii Venemaa enda kui ka välisriikide noori.
“Välisvene noorte liikumise konsolideerimisse on Venemaa viimastel aastatel rohkem panustanud, kuna on ilmselt aru saadud, et lõhestuspoliitika aktivistide vananeva põlvkonna toetusrahaga nuumamise asemel oleks mõistlikum hõlmata ning koolitada järgmise põlvkonna liidreid,” märgib kaitsepolitsei.
Kapo hinnangul tasub tähelepanelikult suhtuda Venemaa katsetesse edendada rahvusvahelist noorte koostööd, näiteks vabatahtliku tegevuse, keskkonnakaitse ja kliimahoiu sildi all, sest nendes teemades nähakse võimalust noori positiivselt ühisesse Venemaa info- ja tegevusvälja tõmmata, et neid hiljem enda huvides ära kasutada, kasvõi Eesti-vastases propagandas.
“Tänaste noorte kõrval on suur huvi inimeste vastu, kes on kunagi Venemaal ülikoolis õppinud. Nii kavatsetakse Kremli koordineerimisel hõlmata näiteks Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) ja teiste valitud ülikoolide vilistlasi, kes praegu Eestis elavad. Näiliselt toimub kõik vilistlasorganisatsioonidesse sotsialiseerimise ettekäändel. Tegelik sügavam huvi on saada enam teavet inimeste taustast, kontaktidest ja praegustest tegevusaladest kasutamaks neid ära oma poliitilistes, ärilistes ja julgeolekualastes huvides,” selgitab aastaraamat.
Kaitsepolitsei märgib, et ohtlikuks tuleb pidada ka Kremli katseid tundlikes valdkondades edendada koostööd ja otsida otsekontakte kohalike omavalitsustega, sest näiteks võivad mitmesugused haridusalased lepingud Venemaa regioonide ja õppeasutustega töötada vastu Eesti hariduspoliitika eesmärkidele, takistada Eesti elanike hariduslikku lõimumist ja äraspidi edendada hoopis Kremli lõhestuspoliitika eesmärke.
“Vladimir Putin on viimasel aastal korduvalt nõudnud riikliku programmi “Vene keele toetamine ja edendamine välismaal” jõulisemat elluviimist. Kremli huviks on venekeelse koolihariduse säilitamine välismaal, mistõttu korraldatakse pedagoogidele täienduskoolitusi, pakutakse õpilastele kasutamiseks õppekeskkondi ning kutsutakse jätkama haridusteed Venemaal. Lõhestuspoliitika objekt on küll Eesti ühiskond tervikuna, kuid lõhestuspoliitikas osalejate arv ega mõju Eestis pole aastaga suurenenud,” leiab kaitsepolitsei.
“Tervikvaates on selge, et Kremli lõhestuspoliitika korrumpeerunud süsteem toimib tänaseni niinimetatud siseringi kuuluvate isikutehuvides ja sellel on venekeelse kogukonna esindamisega vähe seost. Tegelikkuses Kremli mõjuvõimu suurendamine ja agressiivse välispoliitika elluviimine on valdavalt jäänud üksikute Venemaa rahastatavate isikute ja nendega seotud rühmitiste tasemele. Kremli mõjutustegevuse tööriistakastis näib töötavaid riistu nappivat, mistõttu pöördutakse ikka ja jälle tagasi juba varem kasutatud meetodite juurde, mida küll püütakse ajakohastada,” selgitab kaitsepolitsei.
Venemaa kõrval tunnevad Eesti vastu huvi mitme teisegi riigi eriteenistused, sealhulgas Hiina Rahvavabariigi eriteenistused, nendib kaitsepolitsei oma tänavuses aastaraamatus.
Kapo tõdeb, et Eesti geograafiline asukoht transiidiriigina ida ja lääne vahel ning samuti parajasti plaanimis- või arendusfaasis olevad taristuprojektid on Hiina jaoks samaväärselt huvitavad ning arvestades Hiina riigi poliitikat, kus kõik suuremahulised investeeringud, ka erainvesteeringud, on kommunistliku partei kooskõlastatud, tähendavad investeeringud Eestisse Hiina poliitilise huvi realiseerimist.
“Samuti muudab Eestit Hiina luurele 2020. aasta algusest alates olulisemaks kuulumine ÜRO Julgeolekunõukokku. Hiina luureteenistused ei ole Venemaa kõrval ainsad, kes Eesti suunal tegutsevad,” selgitab kaitsepolitsei oma aastaraamatus. (BNS)