14.04.2020
Kümmekond Sahara-tagust riiki sõdib Boko Haramiga, ja sealt pärit migrandid on jõudnud ka Eestisse. Pilt on illustratiivne.
Terrorismi riskirühma riikidest pärit inimeste taotletud Eesti elamislubade, viisade, aga ka e-residentide hulk kasvab, märgib kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.
“Viimase kolme aastaga on vaadeldavatest riikidest pärit Eestis elavate inimeste arv suurenenud üle kahe korra, täpsemalt 112 protsenti. Riskirühma riikide kodanike viisataotlusi Eesti külastamiseks esitati 2019. aastal 20 629. Viimase kolme aastaga on kasv olnud 187 protsenti,” nendib kapo.
Kaitsepolitsei hinnangul suurendab kogukondade märgatav suurenemine konservatiivse ja radikaalse islami organisatsioonide huvi Eesti vastu ning suuremate kogukondade teke võib paratamatult kaasa tuua kogukonniti eraldumise ja avatuse vähenemise.
“Kogukondade enesesse sulgumine vähendab lõimumise tõenäosust ning võib suurendada radikaliseerumist. Eesti tavade mitteaktsepteerimisele võib järgneda oma maailmavaate pealesurumine vägivallaga. Vähendamaks probleeme lõimumise ja tõmbepiirkondade kujunemisega, on oluline rände-, lõimumis-, tööhõive- ja hariduspoliitika kujundamisel arvestada võimalike julgeolekuohtudega,” selgitab kapo.
Kapo loeb riskiriikideks neid riike, kus asuvad islamistlike terroriorganisatsioonide kontrollitavad piirkonnad või võitlusvõimelised üksused, mis on islamistliku riigikorraldusega või on neis levinud fundamentaalne islam, selgitatakse aastaraamatus.
“Eesti suhteliselt väikese moslemikogukonna ja riigi majandusliku olukorra tõttu ei olnud Eesti taasiseseisvumise järgse esimese kümnendi jooksul riskiriikide kodanikele kuigi atraktiivne. Viimaste aastate jooksul oleme näinud senise transiidiriigi rändes olulist muutust. Eestisse rännet on mõjutanud 2014. aastal alanud muutused maailmas, mis on seotud Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia riikidega. Eesti majanduslik olukord on paranenud ja nõudlus tööjõu järele suurenenud. Muutused rändega seotud õigusaktides lihtsustasid ning kiirendasid elamise ja töötamise õiguse saamise võimalusi. Oma mõju oli kõrghariduse reformilgi. Kõik eelnimetatud asjaolud kogumina, päritoluriikide tõukefaktorid ja Eesti tõmbefaktorid, on kujundanud Eesti rände sihtriigiks,” selgitab kapo aastaraamatus.
Uudises ei nimetata konkreetseid riike, kuid Süüria, Iraagi, Afganistani, Jeemeni ja teiste otseselt äärmusislamiga sõdivate riikide kõrval kuuluvad kindlasti riskirühma ka Aafrika maad, ennekõike Nigeeria, kust on pärit üheks verisemaks islamirühmituseks peetav ja juba kümneskonnas Aafrika riigis tegutsev Boko Haram, ja kust saabunutest on Eestis tekkinud suur kogukond. Ka Nigeeria organiseeritud kuritegevus on Euroopas suureks probleemiks kasvanud.
Kaitsepolitsei märgib oma värskes aastaraamatus ka seda, et Eesti e-residentsuse programmi varitsevad riskid.
“E-residentide hulgas on märkimisväärne huvi anonüümsust pakkuva virtuaalvääringute valdkonna vastu. E-residentsuses nähakse Schengeni viisa saamise võimalust, mistõttu selleks kasutatakse mitmesuguseid skeeme. Riskirühma riikides on endiselt probleemiks taotlejate taustakontroll,” nendib kapo.
Kaitsepolitsei on tuvastanud e-residentsuse taotlejate hulgast isikuid, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga. “Enamiku nende riikide ja Eesti vahel õigupoolest puudub justiits-, korrakaitse- ja julgeolekualane toimiv koostöö. Nimetatud asjaoludega arvestamata jätmine tooks kuritegevus- ja julgeolekuohtude kõrval mainekahju e-residentsuse programmile, Eesti majandusruumile ja riigile üldisemalt,” märgib aastaraamat.
Kaitsepolitseiamet kinnitab, et terroriohu tase Eestis on jätkuvalt madal, kuid mitte olematu. “Nii nagu varasematel aastatel tuvastas kaitsepolitsei 2019. aastal ligi 50 äärmusliku islami ja terroriorganisatsioonidega seotud isikut, kes saabusid Eestisse või siitkaudu liikusid. Eestit külastavad regulaarselt fundamentaalset islamit propageerivate organisatsioonide esindajad, kuid nende tegevus Eestis ei ole soovitud mõju saavutanud,” kinnitab kapo. (BNS)