Reformierakond seedib praegu vaevaliselt oma endiste sigaduste tulemusi nii kunagiste partnerite kui oponentide suhtes.
Kes jälgis valimiseelseid uuringuid, see ilmselt märkas, kui edukas oli Jüri Ratas Kaja Kallase ees, nagu ka vastavalt nende erakonnad. Oravapartei poliitikud pidasid samas väga lahjat valimiskampaaniat, ei nad vastandunud eriti ega püüdnud kedagi väga rünnata – nad justkui teadsid, et miskit on tulemas ja pole mõtet vaeva näha.
Ja üllatus tuligi – valimisvõit ja veel eriti suur, kusjuures pange tähele, peamise edu tagasid Reformierakonnale e-valimised, nende endi laps. Sealt said kõige rohkem hääli nii erakond üldse kui ka üksikisikud, eriti kogu aeg madalseisus olnud Kaja Kallas.
Ilmselt on e-valimised endiselt Reformierakonna kontrolli all. Tõenäoline on, et kuna nende kulg on täiesti kontrollimatu, peitub kusagil ilmselt ussike, kes tõstab hääli vähehaaval oravatele üle, nii et see silma ei torkaks. Kellelt aga on kõige mõistlikum varastada – eks ikka Keskerakonnalt, kes kogub ju ohtralt mitte-eestlaste hääli ja on RE-le peamine konkurent! EKRE-lt kui teiselt konkurendilt oli neid raskem varastada, sest rahvuskonservatiivid jälgisid hoolega gallupeid ja protsentide liikumist, ja nemad oleks endalt varastatud häälte kadumist kiiremini märganud. Keskerakond lootis, et võimupartei häältele nii toorelt kallale ei minda.
Helmed juhtisid saates “Räägime asjast” tähelepanu ühe hälbele – Reformierakonna hääled olid 10-protsendiliselt kaldu e-häälte suunas ja Keskerakonnal samapalju paberhäälte suunas. Kuna mõlemad erakonnad on e-hääletuse toetajad, siis pidanuks kahel suurel erakonnal olema see värk rohkem tasakaalus. Praegu aga tundub, et see hälve näitab Keskerakonnalt varastatud hääli, mis läksid Reformierakonnale.
Valimispäeva öösel ja järgneval päeval paistiski silma Keskerakonna suur šokk, sest nad hoomasid tõenäoliselt, et nii suur kaotus Reformierakonnale pole võltsimiseta võimalik. Ilmselt on see ka üheks paljudest põhjustest, miks igipõliste riigivaraste erakonnaga kokku minna ei tahetud.
Paljud ütlevad kohe, et see on vandenõuteooria. Olgu, aga siin on üks nõrk koht – e-valimised ei anna mingit võimalust kontrollida häälte liikumist. Paberhäältega on kohe võimalik vaidlustada, hääled üle lugeda, tõde jalule seada. E-valimistel aga on jäetud ainult võimalus uskuda, et need on turvalised ja võltsida polevat võimalik. Aga iga väide peab olema tõestatav! E-hääled aga lähevad ju kohe e-paberihunti.
Siinkohal maksab taas Martin Helmet tsiteerida: praegune ülekontrollimise võimaluseta e-hääletus ei erine milleski Venemaa või Venetsueela valimistest.
Praegu aga peaks veel neli aastat Reformierakonda veel all hoidma, et riigiaparaat nende mõju alt vabastada ja kui pole enam toiduahelat, siis läheb RE Koonderakonna teed. Sellest peaks praegu olema huvitatud praktiliselt iga erakond, iseasi on hetkekasu, mis mõnel neist ehk ei lase oravatele vett kaela tõmmata. Aga üks peaks kindel olema: RE on alati valmis teistele nuga selga lööma, kui neist enam kasu pole!