10.01.2022
„Ostap astus ühesilmalise juurde, kes istus esimese laua taga, ja lükkas kuningaetturi väljalt e2 väljale e4. Ühesilmaline haaras otsekohe oma kõrvadest kätega kinni ja hakkas pingeliselt mõtlema. Pealtvaatajate ridadest käis läbi sumin:
„Suurmeister mängis e2-e4.“
Ostap ei hellitanud oma vastaseid avangute rohkusega. Ülejäänud kahekümne üheksal laual sooritas ta sellesama operatsiooni: lükkas kuningaetturi e2-e4-le. Üksteise järel haarasid maleharrastajad juustest kinni ja hakkasid palavikuliselt mõtlema.
Kolmandal käigul selgus, et suurmeister mängib kaheksateistkümmend hispaania partiid. Ülejäänud kaheteistkümnes partiis kasutasid mustad ehkki vananenud, kuid üsna kindlat Philidori kaitset. Kui Ostap oleks teadnud, et ta mängib selliseid keerulisi avanguid ja satub sellise äraproovitud kaitse peale, oleks ta olnud äärmiselt üllatatud. Asi seisis selles, et suur kombinaator mängis malet teist korda elus…“
(Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov – „12 tooli“)
Nagu nõukogude kirjanduse klassikaga tuttavad lugejad mäletavad, sattus suur kombinaator Ostap Bender Vasjuki karuperselinna selleks, et kasseerida kohalikult naiivselt elanikkonnalt raha oma isiklikuks otstarbeks. Katri Raik kippus Narva linna (tema enda sõnul „tühja kohta) kindlasti õilsamatel ajenditel, aga alustab linnapea kohal täpselt nagu Ostap.
Tore, et Raik asetas koos Narva-Jõesuu kolleegidega 07. jaanuaril lilled Paul Kerese mälestusmärgi jalamile ja kavatseb viia Narvas läbi Kerese nimelise maleturniiri. Meer andis rus.err.ee-le tähelepanuväärse intervjuu, mis meenutas kangesti tuntud satiirikute romaanis kirjeldatud olukorda.
„Katri Raik ise malet ei mängi. „Ainult kabet. Tean ainult seda, kuidas käivad malendid.“
Kas tuleb tuttav ette? „Ostap astus saali. Ta käitus julgelt, sest teadis täpselt, et esimene käik e2-e4 ei ähvarda teda mitte mingisuguste komplikatsioonidega. Järgmised käigud olid küll udused, kuid see suurt kombinaatorit ei häirinud. Tal oli valmis kiire väljapääs isegi kõige lootusetuma partii päästmiseks.“
Katri Raik mainis oma intervjuus Narvas 1939. aastal toimunud Kerese malesimultaani ja soovib kinnistada piirilinnas seda traditsiooni. „Meil on olemas maleklubi… Miks mitte viia Narvas läbi kõigi Eesti omavalitsuste turniiri?“ küsis ta optimistlikult.
Jah, see on äraproovitud variant. Malet kabega segi ajanud „suurmeister“ Ostap korraldas Vasjuki „Seitsme ratsu maleklubis“ malesimultaani ja sai selle eest naiivsetelt linlastelt raha, uinutades neid lubadusega korraldada selles kolkas rahvusvaheline, seejärel aga kogunisti planeetidevaheline malekongress.
„Jah,“ hõiskas ta, „male rikastab riiki! Kui te minu projektiga nõusse jääte, siis hakkate te linnast sadamasse käima mööda marmortreppe! Vasjuki muutub kümne kubermangu keskuseks!“…
Vasjuki malehuviliste vaimusilma ees avanesid pimestavad perspektiivid. Klubiruum muutus avaramaks. Hobusekasvatuse pesa pehkinud seinad pudenesid laiali ja nende asemele kerkis sinitaevasse 33-korruseline klaasist malepalee. Igas saalis, igas toas ja isegi püssikuulina lendavais liftides istusid mõtteisse süvenenud inimesed ja mängisid malet inkrusteeritud malahhiitlaudadel… Kiirrongid kihutasid kõigisse Vasjuki kaheteistkümnesse vaksalisse, tuues kohale üha uusi malehuviliste hulki…“.
Vasjukinlastele oli lubatud, et tänu maleturniirile suureks kasvanud Vasjukisse kolivad moskvalased, pealinn automaatselt kolib ka sinna, Vasjuki nimetatakse ümber New-Moskvaks ja Moskvast saavad Vanad Vasjukid. New Moskva saab Euroopa, varsti aga kogu maailma kõige elegantsemaks keskuseks. Aga hiljem ka universumi keskuseks…
Ka maleturniiri narvakatele lubanud Katri Raik tõotas valijatele üht koma teist. Kui see kõik nüüd lõhkise künaga ei lõppe, sest sotsidel on ju täna hoopis teised prioriteedid, millest vanameelsed Narva elanikud ei pruugi aru saada, ja varsti võidakse Narvas vabalt ära keelata valged malendid ja eraldi mees- ja naismaletajad.
Kas omavalitsustevahelise malekongressi korraldajat Narvas Katri Raiki tabab sama saatus, mis tabas planeetidevahelise maleturniiri korraldajat Vasjukis Ostap Benderit, näitab aeg.
„Kallist aega kaotamata virutas Ostap malelauaga lambi puruks ning jooksis, saabunud pimeduses lüües vastu kellegi lõugu ja laupasid, tänavale. Vasjuki linna malesõbrad tormasid üksteise otsa komistades talle järele.
Õhtu oli kuuvalge. Ostap lendas mööda hõbelevat tänavat kergelt nagu ingel, tõugates ennast eemale patusest maapinnast. Et Vasjuki polnud universumi keskuseks veel saanud, tuli tal joosta mitte paleede, vaid väljastpoolt suletavate luukidega palkmajade vahel.“
Ivan Makarov