Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kersti Kaljulaid Marti Kuusiku protsessi kommenteerides: ma ei kahetse oma käitumist ja teeksin seda uuesti

23.02.2022
Kersti Kaljulaid
© UU

Eelmine president Kersti Kaljulaid ütles Marti Kuusiku teistkordset õigeksmõistmist kommenteerides Delfile, et ta ei kahetse oma käitumist, kui ta presidendina Kuusiku ministriametivande ajaks saalist lahkus, ja teeks samamoodi uuesti. Seega leiab ta, et inimesi võib süüdi mõista ka ilma kohtuotsuseta.

Ta lisas, et pidanud võimalikuks tol hetkel teisiti käituda ja heitis pigem tollasele peaministrile Jüri Ratasele ette, et Kuusik üldse niikaugele (ametivande andmiseni) jõudis.

Pärast tundepuhangut rahunedes ütles ta hiljem: “Ma olen esimene inimene, kes on valmis vabandama Marti Kuusiku ees, kui see lugu, mis vahetult enne valitsuse ametivande andmist ilmus, osutub valeks.“

Pärast seda, kui Marti Kuusik oli kohtu esimeses astmes õigeks mõistetud vabandaski kurikuulsat pusa „Sõna on vaba“ kandnud Kaljulaid oma sotsiaalmeediakontol mokaotsast. Samas kasutas ta võimalust, et õigustada oma kohatut käitumist Riigikogus.

“Lahkusin Riigikogu saalist ajal, mil Marti Kuusik andis ametivande ministriametisse asumiseks. Süüdistused, mis toona avalikuks said, olid nii tõsised, et ma ei saanud käituda teisiti. Nii ränkade kahtlustuste alla langenud inimesel ei ole võimalik edukalt kanda ministrivastutust. Juba toona ütlesin, et kui süüdistused tõendamist ei leia, vabandan Marti Kuusiku ees. Täna on Viru maakohus teinud oma otsuse, milles ütleb, et süü ei ole leidnud tõendamist. Vabandan Marti Kuusiku ees,” kirjutas Kaljulaid.

Kõnekas, et 2019. aastal sai president Kersti Kaljulaidilt kodanikujulguse aumärgi ka Merli Kaunissaar, kes oli Marti Kuusiku peale kaebaja ja tunnistaja. Laureaati tutvustati kui endist suhtevägivalla ohvrit.

Eile jättis ka Tartu ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu otsuse, millega Marti Kuusik õigeks mõisteti.

Nõnda on see saaga kestnud juba kolm aastat ning olemata süüteo eest on saanud inimene karistuse kogu selle pikale venitatud protsessi kaudu.

Kersti Kaljulaid on meelde jäänud kiirete hukkamõistudega EKRE suunal, paraku on ta mõnelgi puhul tegutsenud ebasobivalt rutakalt ning peab hiljem oma sõnu sööma või suhtumist muutma.

2019. aasta novembris vabastas tollane Jüri Ratase valitsus valitsuse kodurahu huvides maaeluminister Mart Järviku ja eelnevalt Järviku ettepanekul ka vastu töötanud kantsler Illar Lemetti ametist.

Samal õhtul kinnitas president Järviku ametist vabastamise, seejuures pidas ta vajalikuks vabandada Lemetti ees selle pärast, kuidas riik temaga käitus.

Kaljulaid ütles pärast kohtumist Ratasega meediale, et ta vabandab Lemetti ees selle pärast, kuidas riik on temaga käitunud. Ta ütles, et on lubamatu, et Lemettist tehti poliitilise kauplemise osa ning kui selline tegevus jätkub, on kõigil põhjust muret tunda.
Reformierakondlasest hilisem Viimsi vallavanem Lemetti andis vallandamisotsuse kohtusse.

Kohus otsustas nüüd, et endise maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vallandamine oli seaduspärane.

Kohtu hinnangul olid Vabariigi Valitsuse poolt seaduse nõuded täidetud vaidlustatud korraldust välja andes. Kohus ei tuvastanud ka menetlusnõuete rikkumist, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

Seega polnud Kaljulaidil mingit põhjust ega ka õigust Lemetti ees vabandada ning kogu see stseen kandis vaid ühte eesmärki – näidata üles põlgust tollase valitsuse ja eeskätt ühe valitsuspartneri rahvuskonservatiivse erakonna vastu.

Seega pidanuks Kaljulaid nüüd vabandama oma tollase käitumise pärast hoopis Mart Järviku ees.