28.01.2021
Kersti Kaljulaid
Kuigi on spekuleeritud selle üle, et Kersti Kaljulaid võiks jätkata presidendina ka teisel ametiajal ning seetõttu loobus ta edasisest kandideerimisest OECD peasekretäriks, siis kõlab ka teistsuguseid arvamusi ja hinnanguid – Kaljulaid adus lihtsalt, et ta pole liikmesriikide seas piisavalt populaarne.
Uudis, et Kersti Kaljulaid lõpetab kandideerimise OECD peasekretäri kohale, tuli täpselt samal päeval, kui astus ametisse Kaja Kallase valitsus. Selle kahe asja vahele võis hakata paralleele tõmbama. Aga võis ka oletada, et ajastatus oli valitud selleks, et see jääks uue valitsuse ametisseastumise varju.
Kaljulaid: „Loobusin edasisest kandideerimisest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale. OECD on organisatsioon, mis toimib konsensuspõhiselt ja järgmiseks peasekretäri valimise lähtekohaks oli soov sõeluda välja kõige laiapõhjalisema toetusega kandidaat. Konsulteerides erinevate OECD liikmesriikidega oleme jõudnud arusaamisele, et minu võimalik asumine sellele ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme riigi jaoks sel pingelisel ajal parim lahendus.“
Niisiis on probleem ka selles, et ta oleks asunud OECD-sse alles oma presidendiaja lõppu ehk mitu kuud hiljem.
Sellele ametikohale asudes tegi ta ka kampaaniat, mille maksis kinni meie maksumaksja.
Palju on räägitud ka Kaljulaidi võimalikust siirdumisest Eesti päevapoliitikasse ning tema ühinemisest Eesti 200-ga. Kolmapäeval teatas see poliitprojekt igastahes oma soovist Kaljulaidi ka edaspidi presidendina näha.