Kert Kingo on vastu plaanile anda Tartu ja Jõhvi arestimaja ülesanded vanglatele üle 

Eesti,
©UU
Kert Kingo

Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesannete üleandmine Tartu ja Viru vanglatele pidi juhtuma juba 11. jaanuaril, kuid plaan takerdus EKRE vastuseisu tõttu vajaliku vangistusseaduse muudatuse taha. Uue koalitsiooni sünniga võetakse muudatus ilmselt vastu, vahendab ERR.

Eelnõu on praegu menetlusel õiguskomisjonis, kus sellele seisab vastu Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Kert Kingo. Kingo sõnul ei muuda eelnõu midagi paremaks või efektiivsemaks.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“See nii-öelda väidetav kokkuhoidmine toob kaasa selle, et kannatab inimeste, kodanike turvatunne. Aga ka kriminaalpolitsei operatiivsus ja näiteks ka menetluste tähtajad, mille jooksul on võimalik neid kriminaalmenetlusi lõpuni viia. Need hakkavad venima. Siis siin see tasakaal on kindlasti paigast ära,” sõnas Kingo.

Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et võimuliit EKRE-ga ei lubanud neil eelnõuga edasi liikuda. Nüüd loodab Karilaid 30 päeva jooksul eelnõu lõpliku teksti valmis saada.

Kert Kingo: „Kui midagi teha, siis ikka selle eesmärgiga, et teha seda paremaks või efektiivsemaks. Tartu arestimaja tegevuse üleviimine Tartu vanglasse kohe kindlasti seda eesmärki ei täida.

Olen selle vastu ja oma seisukohta tugevalt ka õiguskomisjonis kaitsnud. Mis on minu argumendid:

1. Arestimaja on rahvapärane üldväljend. Selles majas pole kunagi asunud ainult arestimaja ja kainestusmaja. Maja neljast korrusest (keldrikorrus pluss kolm korrust) kahel kõrgemal tegid oma igapäevatööd kriminaalpolitsei raskete isikuvastaste kuritegude (nt tapmine, jõhkrad peksmised) ja valvemenetlejate (öösel ja nädalavahetusel kuritegudega tegelevad uurijad) grupi töötajad. Selline töökorraldus oli sisse seatud põhjusega. Selleks, et saaks kiiresti vajalikke toiminguid kahtlustatavana kinnipeetud isikuga läbi viia – isiku tuvastamine, kainestusmajast edasi arestikambrisse kahtlustatavana paigutamine, et kahtlustatav oleks ülekuulamise läbiviimiseks kergesti kättesaadav ja saaks vajadusel igat laekunud infokildu üle täpsustada. See kõik andis võimaluse kiirelt kuritegu lahendama asuda ja tihti ka see kiiresti lahendada. Mäletame kõik ju Ustimenko või tapetud taksojuhi juhtumit, mis hoidis kogu linna hirmu all. Seega, see argument, et maja justkui seisaks tühjalt ja soov on kulusid kokku hoida ei päde!

2. Kui varasemalt said kuriteo ohvriks langenud kodanikud tulla esmaseid toiminguid tegema arestimajja, kus kohapeal sai suuremat operatiivsust vajavad toimingud kõik korraga ära teha, siis nüüd peab kodanik minema prefektuuri majja või veel hullem teises linna otsas asuvasse vanglasse. Prefektuuri maja probleem on see, et koos passipildi tegijatega (sh imikud, vanurid) ootavad ühes suures fuajees ka pätid, kes on menetlusaluste isikutena uurijate poolt toimingute tegemiseks välja kutsutud ning kellest paljud on korduvalt vanglas karistust kandmas olnud.

Nendest juhtumitest muidugi ei räägita, kus endine vang käis lahtise tuberkuloosi diagnoosiga sealsamas oma passi või ID kaarti ootava rahva keskel planeeritud menetlustoimingutel.

Plaanitu elluviimisel seisneb oluline erinevus selles, et kui menetluses välja kutsutud kahtlustatava taust on juba kontrollitud ja teatakse kui ohtliku inimesega võib tegu olla, siis uue korra puhul hakatakse tsiviilrahva keskele tooma isikuid, kes on tabatud vahetult kuriteo toimepanemiselt ja kelle tausta pole jõutud veel uurida. Päris turvaline, mis?

3. Vanglas on keelatud viibida alkoholijoobes. Kainestusmaja sinna viimine tähendab joobes isikutega autode voorimist (eelkõige pühade ajal) ja hommikul “kainenenud” isikute kondamist vangla territooriumil. Samuti saavad uue plaani kohaselt krimipolitseinikud otse pääsu vanglasse neile ettenähtud tööruumidesse toiminguid ja tööd tegema. Vanglast kujuneb läbikäiguhoov, sõna otseses mõttes. Kuhu jääb vangla reeglitega ette nähtud territooriumi kaitse ja valve? Kuidas seda on tõhusalt võimalik uutes oludes teha?

Need on osad olulised argumendid.

Plaanitav töökorralduse muudatus toob minu hinnangul kaasa tagajärjed, millega kannatab krimipolitsei operatiivsus ja kodanike kindlus- ja turvatunne. Pikenevad ka menetluste tähtajad, sest iga toimingu tegemiseks linna teise otsa sõitmine (mõelge veel tipptunnile!) ei toimu ju minutitega.“

Kert Kingo on ise Tartus krimipolitseinikuna töötanud nii arestimaja kui ka prefektuuri hoones, pidanud käima vanglas kinnipeetutele toimikuid tutvustamas ja ütlusi võtmas.

„Tuttav töökeskkond minu jaoks ja seetõttu oman ettekujutust plaanitud muudatuste tagajärgedest,“ märkis ta. „Saan aru, et tegelikult on siin taga muud huvid. Olgu see siis magus äripind vahetult Lõunakeskuse kõrval või mõne isiku muud ambitsioonid. Tõenäoliselt surutakse see eelnõu ka läbi. Venitada pole enam ju võimalik, sest tegelikkuses on kõik juba ümber korraldatud. Koondamise teatedki arestimaja töötajatele kätte jaotatud. Vaja on ainult tagant järgi seadus jõustada.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused