24.09.2019
Rene Kokk
Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) rääkis pikas intervjuus ERR-ile, et kliimasoojenemise taga on ka inimtegevus, aga ta ei arva eriti palju elektriautodest, on skeptiline Rail Balticu suhtes, lubab vähendada lageraielankide suurust, ei toeta lennupiletitele rohemaksu lisamist, küll aga biolisandit kütuses, tahab linnurahu kaitsealadele ja ei pea plaani vahetada kantslerit.
„Kui võtame eelduseks, et inimtekkeliselt on kliima viimastel aastasadadel soojenenud nii palju nagu meile räägitakse, siis Euroopa pingutab, et vähendada CO2 heidet. Piltlikult öeldes – nii palju, kui autoga sõites tuleb summutist CO2 välja, tuleb seda ka ära siduda, selles suunas liigume,“ rääkis ta kliimast. „Seda saab teha metsa abil, aga ka erinevate arenevate tehnoloogiatega, mis suudavad CO2 tehaste korstnatest kinni püüda ja väärindada. Mulle tundub, et peaksime CO2 vaatama mitte ainult kui suurt probleemi, mis see kahtlemata on, vaid teisest küljest kui võimalust tegelda tehnoloogiate arendamisega, leida lahendusi, kuidas pöörata see lõpuks inimkonnale plussiks.
Ta lisas, et elektriauto on küll üks hoob, millega saame CO2 emissiooni vähendada, aga väga palju ei räägita sellest, kui palju maksab elektriauto tootmine ja mis maksab selle käitlemine, kui eluiga otsa saab.
Rene Kokk: „Pean ausalt tunnistama, et isiklikult jätaksin selle elektriauto etapi vahele ja hea meelega ootaksin vesinikutehnoloogia pealetulemist. Olen ka keskkonnaministeeriumis algatanud nn vesiniku töögrupi, kes hakkab koos teiste ministeeriumidega tegelema vesinikutehnoloogia uurimisega, kaasates meie teadlasi ja vaadates paremaid referentse Euroopas, kuidas edasi minna.“
Kliimaneutraalsusest rääkides ütles minister, et ta toetab seda, et riik peab endale alles jätma põlevkivienergia tootmise kui võimaluse.
„Olen ikka öelnud, et ära aja enne vana kaevu kinni, kui uus valmis on. Nii olen seda meelt, et enne kui me lõplikult ei ole valmis põlevkivienergiast loobuma, peavad alternatiivid olema käega katsutavad, olgu selleks vesinikulahendused, tuulepargid, päikeseenergia, laineenergia või tuumaelektrijaam. Mitte, et oleksin suur tuumaelektri fänn, aga energiat on meil vaja ja nüüdisaegne tuumaenergia ühe alternatiivina väärib kindlasti arutelu ühiskonnas,“ rääkis Kokk.
Rääkides Linnamäe elektrijaama lammutamise plaanist, märkis Kokk, et ta sattus keskkonnaministeeriumisse huvitaval ajal – olid teatud probleemküsimused, mida minul ei ole enam võimalik edasi lükata. Aastaid ja aastaid hoitud Linnamäe teema on üks nendest, mida tuleb nüüd hakata otsustama.
„Ühest küljest räägime kalade kaitsest, soovime kalade populatsiooni edasi arendada ja nad ülespoole lasta. Teisalt on selge meie huvi taastuvenergia suhtes. Pigem peab seal säilima praegune olukord, et hüdroenergiat toodetakse edasi, jäävad nahkhiired, kellele on veepeegel oluline, kohalik omavalitsus toetab seda samuti,“ rääkis Rene Kokk, lisades, et ei pea mõistlikuks seda objekti lõhkuda.
Kliimadebati hoogustumises näeb minister erinevate põlvkondade erinevaid vaatenurki ning ka ärihuvisid.
UU