Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

“Kindlates kätes Eesti”: Õliühingu arvates kinnitab jaemüügi langus inimeste ostujõu vähenemist, kütuste maksupoliitika aga kliimavõitu ei anna

-
09.11.2022
Uuringud näitavad, et bensiinijaamadesse pööratakse üha vähem sisse.
© UU

Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing leidis maksu- ja tolliameti värskeid kütuse jaemüügi andmeid kommenteerides, et need andsid ka oktoobris kinnitust Eesti inimeste vähenenud ostujõust.

Valdavalt eraisikute poolt tarbitava mootoribensiini tanklamüük vähenes oktoobris 5,3 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Senise kümne kuuga on tarbimine vähenenud 7,6 miljoni liitri võrra, teatas ühing.

Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu hinnangul numbrites midagi üllatavat selles ei ole. “Kõrged kütusehinnad mõjutavad selgelt just eraisiku tarbimisotsuseid. Näiteks mootorivedelgaasi LPG müügimahu kasv oli oktoobris 21 protsenti. Kui mootoribensiini hind oli oktoobris 35 senti kallim kui eelmisel aastal, siis LPG müügihind oli sisuliselt muutumatu. See näitab, et inimeste liikumisvajadus kadunud ei ole ja otsitakse soodsaid lahendusi,” leidis Raamat.

Tema sõnul on sel aastal mootoribensiini müüginumbrid jäänud alla ka kahele eelnevale aastale, kui osadel kuudel kehtisid kõikehõlmavad liikumispiirangud. “Valdav osa Euroopa valitsustest tuli vähemalt suvekuudel oma inimestele vastu ja langetas kütusemakse. Eesti valitsus ujus siin vastuvoolu ja jättis tarbijad hinnatõusus üksinda. Kuna 80 protsenti juhtudest tarbib mootoribensiini eraisik, siis aasta lõikes selgelt langenud müüginumbrid näitavad, et Eesti inimene ei suutnud kütuste hinnatõusu vastu võtta,” leiab kütusesektori esindaja.

Diislikütuse puhul jäid tanklamüügi numbrid oktoobris samaks, mis möödunud aastal. Raamat selgitas, et diislikütuse müüginumbrid on üldse viimastel kuudel hüplikud olnud. “Diislikütust tarbitakse Eestis umbes kolm korda rohkem kui mootoribensiini ja valdav enamus diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Neid tegureid, mis ühel või teisel kuul diislikütuse tarbimist mõjutavad on mitmeid – alates põllumajanduse saagikusest kuni lumeoludeni,” märkis ta. Aasta lõikes on diislikütuse tarbimine jäänud aga eelmise aastaga sarnaseks.

Praegu riigikogu menetluses olev aktsiisiseaduse muudatus näeb ette järgmiseks aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasi lükkamist. Raamatu hinnangul peaks aga riik üle vaatama kogu oma transpordi maksustamise loogika.

“Võrreldes kogu ülejäänud arenenud maailmaga baseerub Eesti transpordi maksupoliitika ainult kütusetarbimise maksustamisel. See aga toob kaasa selle, et suhteliselt suurem koormus langeb meie ettevõtluse ja madalama sissetulekuga elanikkonna õlule. Kõik andmed näitavad samuti, et absoluutselt mitte mingisugust kliima- või keskkonnavõitu selline lähenemine kaasa ei too. Kindlasti võiks see olla ka parteidele mõtteaineks 2023. aasta valimiste eel,” usub ta. (BNS)