10.09.2023
Töökatkestus koolides võib pikaks kujuneda. Pilt on illustratiivne.
Kes on lugenud staažika pedagoogi Peep Leppiku artikleid, see teab, mis vaevab vanu õpetajaid eriti – tänapäeva koolides laiutavad “uusväärtused”, mille puhul on hüljatud teadusliku pedagoogika alused, need on asendatud “vabakasvatusega” pluss veel kõiksugu ideoloogiad, ja kõik jookseb isevoolu teed. Mõistagi ei tule selle kaudu mitte tarku tulevikuinimesi, vaid “haritud” rumalukesed.
Kooliruumidesse on roninud LGBT, kliimahüsteeria, seksuaalsete identiteetide otsimine ja muu taoline, millel pole midagi ühist tegeliku kooliharidusega. Alljärgnevast uudisest selgub, et koolidest lahkuvad kogenud õpetajad – kas mitte just sellepärast, et nende põhimõtetel, haridusel ja kogemustel pole “kaasaegses” koolis enam midagi teha, ja et mitte oma südametunnistuse vastu astuda, minnakse kas vanaduspuhkusele või selle ootel muule tööle.
BNS kirjutab: “Arenguseire keskuse raportist selgub, et kogenud õpetajate ametist lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks kui uute õpetajate vähene pealekasv.
Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas ja ühe, täiskohaga töötava kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000-eurost lisakulu, selgub õpetajate ametist lahkumist käsitlevast lühiraportist. Arenguseire keskuse eksperdi Eneli Kindsiko sõnul nähti seni õpetajate järelkasvuprobleemi põhjusena peamiselt uute õpetajate nappust, kuid suurem mure on hoopis olemasolevate õpetajate lahkumine.
“Aastate lõikes kõigub Eesti koolidest lahkuvate õpetajate arv 1200 ja 1900 vahel, mis moodustab igal aastal 8–12 protsenti kõigist meie õpetajatest. Karjääri tipus olevad kogenud õpetajad moodustavad koolidest lahkujatest kolmandiku,” tõi Kindsiko välja ning täpsustas, et õpetajate lahkumise näitajates mängib rolli ka lühiajaliste töölepingute kasv Eesti koolides.
2021/22. õppeaastal lahkus üldhariduskoolidest ajutiselt või lõplikult 1704 õpetajat, kellest vaid 24 protsenti moodustasid 60-aastased ja vanemad. Lahkujatest suurima osa moodustasid aktiivses tööeas olevad õpetajad, keda oli tervelt 76 protsenti. Lahkujatest 30 protsenti jäi vanusesse 40–59 eluaastat, mis tähendab, et nad olid tõenäoliselt karjääri keskel olevad vilunud õpetajad. Lisaks on varasemad uuringud leidnud, et kolmandik alustavatest õpetajatest paneb ameti maha juba esimese kolme tööaasta jooksul.
Arenguseire keskus toob lühiraportis välja, et arvestades õpetaja töötasu miinimummäära, tähendab ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu. Arvesse läheb näiteks asendamisest tekkiv kulu – uute töötajate madalam koormus, uue töötaja soovitud kõrgem palk või lahkunud töötaja töö katmine mitme olemasoleva töötajaga, mis võib kaasa tuua töökoormuse kasvu ja allesjäänute läbipõlemise.
Haridustöötajate liidu uuringu kohaselt on 58 protsenti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning 92 protsenti on kogenud läbipõlemist. Nii Eesti kui ka rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et meesõpetajate lahkumise tõenäosus on naisõpetajatest suurem. Iga viies lahkunud õpetaja on meesõpetaja, samas kui meesõpetajate osakaal kõikidest tegevõpetajatest Eestis on ainult 15 protsenti. Ainete lõikes lahkuvad enim eesti keele, matemaatika ja inglise keele õpetajad.”
Kas õpetaja tahab enam õpetada koolis, kus tema vastas istuvad sootud või sugu vahetanud õpilased; kus õpilast ei tohi kiita või laita, et mitte “põhjustada hingetraumat”; kus õpetajat võidakse süüdistada mingis “ahistamises” kiusliku õpilase kaebuse peale; kus taas peab järge ajama ideoloogilisest õppekavast jne.