30.12.2021
Harju maakohus
Harju maakohus jättis neljapäeval pedofiilist lapsetapja, eluaegset vangistust kandva Vassili Otškalenko ennetähtaegselt vanglast vabastamata.
Eelmisel nädalal asja vaaginud kohtuistungil ei toetanud vangla ja prokuratuur tema vabastamist.
Käesolevaks ajaks on 56-aastane Vassili Otškalenko viibinud vangistuses 29 aastat, mis annab formaalse aluse tema vabastamiseks,kuid tema tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal, märkis kohus.
Karistusregistri andmetel on Otškalenkol ka üks kehtiv kriminaalkaristus. Käesolevat vangistust kannab ta varguse, alaealise vägistamise katse ja alaealise vägistamise katse varjamise eesmärgil tahtliku tapmise eest.
“Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on tema puhul suurenenud. Ta pani toime üliraske eluvastase süüteo ja seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Seega saab Otškalenkot vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike,” tõdes kohus.
Kohus on arvamusel, et Otškalenko puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning tema vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt.
“Kuna Otškalenko on pikka aega olnud tavaühiskonnast eemal, on tema puhul võimalike kohanemisraskustest tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik tugiisik või pigem isegi rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine, kus tal oleks spetsialistide abi võimalike probleemide õigeaegsel lahendamisel,” selgitas kohus.
Tal on praegusel ajal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest saab kohus järeldada vaid üht, et kui ta ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda vabaduses tegema.
“Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest,” märkis kohus.
“Seega ei sõltu isiku tingimisi vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks,” selgitas kohus.
Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud ning antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elukoht ning lähedaste toetus vabaduses üles sooritatud kuritegusid ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava käitumiskontroll mööduks probleemideta ning leiab, et avavanglas viibimine mõjub käesoleval hetkel kinnipeetavale positiivsemalt, kui tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine.
“Vassili Otškalenko praegusel ajal vanglast tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vassili Otškalenko tingimisi vabastamata,” märkis kohus.
Tallinna linnakohus mõistis Otškalenkole 1993. aasta 15. oktoobril räigete kuritegude eest surmanuhtluse mahalaskmise läbi ning selle karistuse jättis 1994. aasta 12. aprillil muutmata ka riigikohus. Tallinna linnakohus asendas 1997. aasta 25. aprillil talle määratud surmanuhtluse eluaegse vangistusega. Otškalenko karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 1992. aasta 20. augustil.
Kuna Otškalenko on eluaegset vangistusest kandnud ära üle 25 aasta, siis on seaduse järgi täidetud formaalsed alused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Vangla andmetel on Otškalenko vangistuses omandanud elektrik-lukksepp ja keevitaja eriala. Samuti on ta omandanud riigikeele B1 tasemel.
Otškalenko kannab karistust kahe lapse vägistamiskatse ja ühe lapse tapmise eest vägistamiskatse varjamiseks.
Haapsalu elanikud kogusid petitsioon.ee lehel tema vanglast vabastamise vastu tuhandeid allkirju.
Seaduse järgi saab eluaegse vangi ennetähtaegselt vanglast vabastada, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. (BNS)