Kohus tunnistas vaktsineerimisest keeldunud kaitseväelaste teenistusest vabastamise õigusvastaseks

Eesti,
©Uued Uudised
Kaitseväe juhatajast Martin Herem

Tallinna Halduskohus langetas 31. augustil 2022 otsused kahes haldusasjas, tunnistades kaitseväe poolt Covid-19 vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride teenistusest vabastamise õigusvastaseks.

Kohus langetas kõnealused otsused sümboolselt täpselt aasta pärast seda, kui kaitseväe juhataja Martin Herem kehtestas 31. augustil 2021 oma käskkirjaga kõigile kaitseväe teenistujatele vaktsineerimiskohustuse.

Mõlemas haldusasjas esindas teenistusest vabastatud kaitseväe ohvitsere Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) õiguskeskus, mis on aidanud kohtusse viia terve rea analoogilisi vaidlusi, nii seonduvalt kaitseväe kui ka Politsei- ja Piirivalveameti teenistujate ametist vabastamisega.

Kohus nõustus kaebajate seisukohaga, et kaitsevägi on kehtestanud vaktsineerimiskohustuse, mida ei saa pidada õiguspäraseks. Tähelepanuväärselt tuvastas kohus, et kehtestatud vaktsineerimiskohustus ei olnud põhiõiguste piiranguna ei eesmärgipärane, sobilik ega ka mõõdukas. Veelgi enam, kohus leidis, et sidudes vaktsineerimise kohustusele allumise ametikoha säilitamisega, rakendas kaitsevägi sisuliselt vaktsineerimissundi.

“Olukorras, kus on juba teada, et vaktsineerimise tagajärjel on isikuid surnud või on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid (tervisekahjustusi), ei ole selline vaktsineerimissund õigustatud,” toonitas kohtunik Andreas Paukštys ja lisas, et “üksnes vaktsineerimisele suunatud viiruse leviku takistamise meetmed ei saa olla vajalikud ega ka mõõdukad.”

Hinnates kaitseväe poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust, toonitas kohus, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise, mitte viiruse leviku tõkestamine on seatud eesmärgiks.

“Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud nõude eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed,” selgitas halduskohus.

Lisaks rõhutas kohus, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada kohustuslikku vaktsineerimist (st teenistuse jätkamise vaktsineerimisest sõltuvusse seadmist) iga konkreetse töötaja või teenistuja suhtes. “Teenistusest vabastamist kui äärmuslikumat võimalust tuleb vaatamata riskianalüüsis sisalduvale vaktsineerimise kohustusele hinnata iga teenistuja suhtes eraldi,” toonitas kohus ja lisas, et sunnitud vabastamine teenistusest on kaitseväelase jaoks iseenesest tõsine tagajärg, riivates põhiseadusega tagatud elukutse valiku vabadust.

Juhtides tähelepanu tõsiasjale, et Covid-19-ga nakatusid nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kaitseväe teenistujad, selgitas kohus, et vaktsineerimine saanuks olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse leviku tõkestamisele.

“Kohtule ei nähtu samas, et vastustaja oleks üldse hinnanud vaktsineeritud teenistujate mõju viiruse levikule kollektiivis ja meetme proportsionaalsuse hindamisel sellel eesmärgil nimetatud asjaolu arvesse võtnud. Ka puuduvad igasugused analüüsid ja andmed selle kohta, kas ja mil moel on vaktsineerimine kollektiivis rasket haigestumist ära hoidnud. Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega ja haigestumise ärahoidmisega,” selgitas kohus ning järeldas eelnevale tuginedes, et kaitsevägi pole tõendanud, et seatud piirangutel oleks vahetu seos nakatumiste ja raske haigestumise vähenemisega kollektiivis.

Märkimisväärselt juhtis kohus tähelepanu ka sellele, et kuigi kaitsevägi põhjendas vaktsineerimiskohustuse kehtestamist riigi kaitsevõime tagamise kaalutlusega, ei ole niisugune põhjendus reaalselt veenev. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada mitte ühtegi põhjendust ega kaalutlust, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab päriselt riigi kaitsevõimet säilitada. Esiteks ei saanud üksikud vaktsineerimata kaitseväelased kohtu sõnul kujutada endast tõsist ohtu riigi kaitsevõimele ja teiseks ei ole enamus tegevväelasi tõenäoliselt raske haigestumise suhtes riskigrupp.

“Olukorras, kus vaktsineerimine aitab ära hoida tegevteenistujate raske haigestumise riski ning vähemal määral viiruse ülekandumist ning arvestades kaitseväe vaktsineerituse taset ja kollektiivi enamuse mittekuulumist riskigruppi, siis ei olnud kaebajal vaktsineerimistõendi esitamine vältimatult vajalik,” osutas kohus, märkides ühtlasi, et kaitsevägi ei ole esile toonud mingeid andmeid selle kohta, et keegi kollektiivist oleks raskelt Covid-19-sse haigestunud ja haiglaravile sattunud.

Kohtu seisukohtadest väärib kindlasti esile toomist ka järeldus, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine võib olla Covid-19 levikut kaitseväes mitte piiranud, vaid hoopis seda soosinud, sest sellega seonduvalt on loobutud muude viiruse leviku tõkestamise meetmete, nagu nt regulaarse testimise rakendamisest.

Kõnealustes haldusasjades SAPTK õiguskeskuse poolt kaitseväe ohvitsere esindanud jurist Henno Nurmsalu ütles kohtuotsuseid kommenteerides, et kohus on saatnud vaktsineerimissunni lubamatuse kohta väga selge sõnumi kogu Eesti ühiskonnale, tuues esile, et kõigi sarnases olukorras oma ametikohast ilmajäänud inimeste põhiõigusi võib olla jämedalt rikutud.

“Tähelepanuväärselt kehtestasid vaktsineerimiskohustuse kaitseväega sisuliselt sama skeemi alusel ka paljud teised asutused, nagu nt Politsei- ja Piirivalveamet, mitmed haiglad ning ka Rahvusooper Estonia ja teised kultuuriasutused, mis tähendab, et ka nende kollektiivide raames vaktsineerimissunni ohvriks tehtud inimeste põhiõigusi on rikutud ja nende inimeste ametist vabastamine on olnud õigusvastane,” ütles ta. Nurmsalu lisas, et niisuguste õigusrikkumiste eest vastutavad juhid peaksid tunnistama oma vigu ja võtma nende eest vastutuse, mh võimaldades ebaõiglaselt teenistusest vabastatud inimestele soovi korral teenistusse naasta või määrates neile reaalselt tehtud ülekohut korvava hüvitise.

SAPTK juhataja Varro Vooglaid lisas omalt poolt, et tal on kõnealuste kohtuotsuste üle väga hea meel, kuna need taastavad usku õigussüsteemi õiglasesse toimimisse. Tema sõnul on neil otsustel suur tähtsus nii minevikku kui ka tulevikku suunatult, sest need mitte ainult ei tunnista minevikus aset leidnud ebaõiglust ebaõigluseks, vaid muudavad tulevikus sellise ebaõigluse kordamise tunduvalt keerulisemaks.

“Algusest peale on olnud selge, et kaitseväes kehtestatud kohustuslik vaktsineerimine, mis kujutab endast sisuliselt vaktsineerimissundi, on olnud sügavalt ebaõiglane ja õigusvastane ning sellisena täiesti lubamatu. Kahjuks on terve rida ustavalt Eesti Vabariiki teeninud ohvitsere ja teisi teenistujaid kaotanud selle tõttu mitte ainult oma töö ja oma perekonna sissetuleku, vaid ka oma karjääri ehk võimaluse jätkata oma valitud elukutse kaudu Eesti Vabariigi teenimist. Nendele inimestele tehtud ülekohut ei ole siiani heastatud – ja seda ei heasta ka kohtu määratud ja avaliku teenistuse seaduse kohaselt maksimaalne rahaline hüvitis kolme kuu tasu ulatuses –, aga vähemalt on nüüd saanud kohtu kaudu kinnitust, et tõepoolest on pandud toime suur ülekohus. Küsimuseks, millele tuleb järeleandmatult nõuda vastust, jääb see, kes ja kuidas selle ülekohtu eest vastutuse võtab või kas üldse keegi seda teeb,” märkis ta.

Kaitseväel on võimalik kõnealused kohtuotsused vaidlustada kuni septembri lõpuni. Neis kohtuvaidlustes kaitseväe ohvitsere esindanud SAPTK õiguskeskus on aidanud kohtusse viia mitukümmend sarnase iseloomuga vaidlust, toetades teiste hulgas ka vaktsiinisunni tõttu töö kaotanud PPA teenistujaid. Enamik neist vaidlustest pole veel kohtuotsuseni jõudnud.

SAPTK õiguskeskus tegutseb mittetulunduslikult ja tuginedes üksnes eraisikute annetustele. Selleks, et jätkata inimeste põhiseaduslike õiguste kaitsmist, kutsub keskus inimesi üles andma sellesse töösse oma rahalise panuse.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused