01.06.2018
Kolesõnakonkursi logo.
Rahvusringhäälingu arvamusportaali korraldatud keelehooldusvõistlusel Kolesõna 2018 valiti aasta kõige inetumaks sõnaks “tolerast”.
Üks versioon sõna “tolerast” kohta ütleb, et see on pärit Venemaalt. Väidetavalt üritas riigi president Vladimir Putin 2005. aasta paiku veelkord lääneriikidele läheneda ja hakkas nende meeleheaks välja töötama geiõigusi tagavat seadust. Paraku ei leidnud see algatus ühiskonnast mingisugustki tuge ja kui Venemaa liitlase Serbia küljest eraldunud Kosovo tunnustamine Lääne poolt lõpetas järjekordse sula Ida-Lääne suhetes, jäi Putini algatusest alles venelaste väljamõeldud sõna, milles on koos “tolerant” ja “pederast”. Seega polegi tegu eestlaste väljamõeldisega?
“Kolesõna kui lingvistiliselt inetu ning ebasõna kui osade kodanike halvustamiseks tehniliselt konstrueeritud väljend,” selgitas võistluse korraldaja, ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli mõistete olemust. Ebasõna selgituses on seega näha ideoloogilist momenti ehk poliitkorrektsust. Konkursi võidusõna “tolerast” puhul torkab positiivsena siiski silma see, et sõna valikul on nii mõnigi ideoloogiatöötaja mainega inimene vaadelnud reaalselt selle tekke tausta.
Kuna ERR palus esitada kolesõnade asemele ka paremaid variante, siis pakubki Kooli: “Kui nüüd kellegi meelest liiga sallivaid inimesi tõesti peaks kuidagi negatiivselt sildistama, siis tehtagu seda iluskeelselt. Sestap pakun tolerasti asemele välja sõna sallik. Lõimitud on see tegusõnast sallima ja sõnast hellik, mis tähendab hellitatud, millegi suhtes õrna, kergesti solvuvat inimest. Heidavad ju vastased (liig)sallivatele enamasti ette liigset sinisilmsust, tundlikkust ja sellest tõukuvat agarust.”
“ERR-i antud definitsioon (salliva mõtteviisiga inimene) on üsna leebe, aga kujutan ette, et mõni peab tolerastiks ka (oma arvates) liigsallivat inimest või sellist, kes sallimatult (teisi vaateid halvustavalt) jutlustab sallivust. Et tegu ei ole kirjakeele sõnaga, siis ongi tähendust keerulisem kindlaks teha ja see kindlasti isikuti vaheldub,” ütles Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja lisas: “Nõnda jääb selle aasta kolesõna valikut saatma vastuseta jääv küsimus: miks meile ei meeldi tolerast? Kas sellepärast, et sõna on kole, või sellepärast, et meile ei meeldi (liig)salliv inimene? Mulle isiklikult meeldiks, kui õige vastus oleks esimene, aga salliva inimesena aktsepteerin ma ka teist vastust.”
Paraku on ka sõnadel sallivuslane või sallivus juba halb maik juures, sest tänu kooseluseaduse ja pagulaste pealesurumisele väljendavad need just sama tausta, mis on Rain Kooli ja Peeter Pälli selgituses — selle all mõeldakse nii liigselt sallivaid inimesi (kes näevad näiteks sadades üle Vahemere tulevates täies elujõus ja sõjamehe rühiga meestes õnnetuid sõjapõgenikke, kellele andestatakse ka kuriteod) kui ka sallimatult sallivust jutlustavaid inimesi (näiteks sotsid, kes üheaegselt räägivad sallivusest, kuid nõuavad nendega mittenõustuvate inimeste hukkamõistmist või represseerimist).
Üks aga on selge — sõna “tolerast” pole tekkinud kellegi otsesest õelusest või halvast maitsest, vaid tegu on sõnaga, mis kajastab negatiivse järelmõju jätnud ühiskondlike protsesside tulemust.