Kui Reformierakond ja sotsid jätsid oma valitsemisajal eesti keele unarusse ja tõhustasid hoopis rahvusvahelikustamist, ning praegu kasutab opositsioon eesti keele teemat vaid propagandavahendina, siis EKRE osalusega valitsus panustab sellesse, et muulaste keeleõppeks oleks nii vahendeid, võimalusi kui ka õpetajaid.
Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit eurot on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“.
Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees.
Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.
Eesti rahvuskultuurile mõtlev koalitsioon on rahvuskonservatiivide initsiatiivil suurendanud ka toetust eesti keele, kultuuri- ja haridusuuringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi, keele ja hariduse arenguks vajalik teadus- ja arendustegevus, ning raha sai ka üldlaulu- ja tantsupeopeo korraldamine.
Eesti keele ja kultuuri positsiooni tugevdamine on koalitsioonis olnud üks EKRE prioriteete, sest liberaalsete valitsuste võimutsedes on nende edendamine rahvusvahelikustamise arvelt vaeslapse rolli jäetud.