15.07.2020
Tee-ehitus
Inimeste mälu pidi olema valikuline, küünikute sõnul sarnane haugi omaga – ilmselt mäletatakse eelmist kriisi ehk masu liiga vähe.
Postimees kirjutab sellest, et alates eriolukorra algusest on riik võtnud laenu 2,8 miljardit eurot, kahe aasta jooksul plaanitakse kokku võtta viis miljardit eurot – enamik ehk 2,62 miljardit seni võetud laenusummast kulub lisaeelarve kulude katmiseks.
“See läheb lisaeelarvesse, uuteks initsiatiivideks ja koroonaviirusega seotud alalaekumise katteks,» ütles peaminister Jüri Ratas. Uute initsiatiividena loetles ta lisaeelarves välja toodud investeeringud kohalikesse omavalitsustesse, teedesse, korterelamute renoveerimisse, jätkab Postimees, vahendades ka reformar Aivar Sõerdi kriitikat, et riik kasutab laenuraha jooksvate kulude katteks ning tulevikku silmas pidavaid investeeringuid leiab kulutuste hulgast vähe.
Inimesed võiks meenutada, kuidas eelmise majandussurutise ajal (mis oli majanduslik, mitte haigusest tingitud), käis inimeste ja ettevõtluse elu kiiresti alla – asuti palku kärpima, koondati inimesi ja töökohti, pangad asusid laenutagatisi kokku korjama, paljud sõitsid ellujäämiseks välismaale raha teenima ja nii edasi.
Praegugi on olukord paljudes sektorites ülikehv (näiteks turism ja majutus), töötute arv kasvab, ettevõtted lõpetavad olemasolu jne, kuid massilist vaesumist, pankade laastamistööd ja paljut muud laias laastus aastatel 2007-2012 toimunut praegu pole, sest riik üritab kõike toimivat elus hoida. Seda küll suuresti laenude abil, kuid arvestusega, et laenamine on hetkel soodne ja tootmist suures osas säilitades jääb Eestile ka baas laenude tasumiseks tulevikus.
Reformierakond tegi masu ajal just vastupidi, surudes kõik kriisi tagajärjed inimeste ja ettevõtluse kaela, hoides ise ranget eelarve tasakaalu – tagajärjeks oli massiline vaesumine ja väljaränne. Soomlaste multikultiuhkuse üks komponente on vihje sellele, kuidas Ansipi valitsus oma rahva hülgas, Soome aga kõik soovijad vastu võttis.
Täna aga räägivad uudised, et juuli alguses CV-Online Estonia korraldatud küsitluse kohaselt plaanib 76 protsenti ettevõtetest lähima kolme kuu jooksul töötajaid värvata. Koroonakriisist taastumise ja mahtude suurenemise tõi värbamise põhjusena välja 14 protsenti vastajatest, 40 protsenti värbab põhjusel, et organisatsioonist lahkuvad inimesed, veerand vastanuist põhjusel, et ettevõte laieneb. Hooajalisusega on seotud 12 protsenti värbamistest ja lapsehoolduspuhkusele minekuga 16 protsenti.
Kõik see näitab, et kriisist hoolimata pole areng takerdunud ja riik aitab kriisi tagajärgi stabiliseerida, ning kuigi laenurahaga ei saa lõputult majandust turgutada, aitab see Eestil kriisist elujõulisena väljuda. Muidugi on väga palju sõna sekka öelda tegelasel nimega koroonaviirus.