16.06.2021
Maaelu
Järjepanu ilmunud artiklid Maaelu Edendamise Sihitasutusega seonduvalt tekitasid paratamatult veel üle paralleeli. Viimane teatis ilmus Postimehes: MESi laenu said kriisi ajal ka käibekasvuga ettevõtted. (Loe siit!) Veidi varem ilmus kuhugi kadunud ja null resonantsi tekitanud lugu sellest kuidas sama maaelu Edendamiseks mõeldud sihtasutus jagas raha, kuhu juhtus (Loe siit!).
Noh, ütleme, et MES-i käekiri ongi selline – no ja siis – kas keegi kasvõi köhis selle peale?! Ei midagi, aga Kajar Lemberi seitse aastat kestev uurimine seoses üheksaeurose juukselõikusega käib edasi – näis, kas tullakse kümne aastaga toime.
Kes on selle MESi nõukogu esimees?! Ordenitega pärjatud, kõrgete riigiametite kõrvalt jätkus teda ja Jõelähtme vallas viljakasvatustöödele omanimelise OÜ eesotsas. Unistuste karjäär ju. Kuid…
Kohe algatuseks – me ei süüdista kedagi, ei heida midagi ette, vaid toome lihtsalt, nagu puhtsubjektiivselt tundub, paljuütleva loo. Lugu on kohtust läbi käinud, otsus tehtud ja me ei hakka seda siinjuures hindama.
MESi nõukogu esimees Andres Oopkaup (AO) tegutses ja tegutseb Jõelähtme vallas eduka ettevõtjana, üheks selliseks on Serdna (tagurpidi Andres) OÜ ja talle kuulub põllumaa sadade hektarite ulatuses, aga tundus vist, et vähe…
Sealsamas vallas elab pensionär, kel oli samas vallas ka oma kaks hektarit maad tagasi saanud. Ja mida too vana mees ikka kobiseb – muutis too ettevõtja selle kaks hektarikest kah „oma“ põllumaaks ja külvas, äestas, väetas ja korjas saaki sealt terve kümme aastat. Teiste ümberkaudsete maaomanikega oli AOl lepingud sõlmitud, tema enda 2016. aastal pensionärist maaomanikule saadetud kirjas väidab ta, et temaga ei ole jah, lepingut maakasutuseks „erinevatel põhjustel sõlmitud“. Pisike rosin saiakese peale kah – see muidugi ei takistanud aastatel 2004 – 2015 selle maa arvelt PRIAlt toetusi küsida!
2016.aastal palus pensionär Oopkaubil esialgne olukord taastada – see ei olnud ju ometi põllumaa ja tema omand ju ka. Aga pensionäri hääl ei kajanud piisavalt veenvalt ja kõik jätkus. Algasid kohtuvaidlused, pensionär küsis AOlt, et andku paar tuhat eurot ja unustame kogu asja, tundus vist liiga palju küsitud. Ehkki – pensionärile laekus maa rendina ligi 700 eurot, see ju suur raha, jätab jonni? Aga solvunud pensionär ei jätnud, otsis tasuta õigusabi kohtusse pöördumiseks ja saigi.
Vahepalana – päringud omavalitsusse kinnitasid pensionäri juttu ja hinnatud juristid olid üksmeelselt veendunud, et siin on asi selge – hagi ebaseaduslikult saadud kasumi väljanõudmiseks AOlt peaks olema sajaprotsendilise võiduvõimalusega. Paraku nii ei läinud.
AO saatis pensionäri vastu kaks vandeadvokaati, viimased tegid pensionärile vihjamisi selgeks, et „teeme su puupaljaks“ ja saadud tasuta õigusabi ei ilmutanud paraku mingit initsiatiivi kuni selleni välja, et pidi lõpuks tunnistama, et on kostjaga kuidagi seotud ega saagi seda asja ajada… Kostja pool küsis kohe algatuseks pensionärilt 3000 eurot tagatiseks, seda polnud paraku kuskilt võtta.
Uus otsing, uus abi, abi koostatud hagi võeti alles kolmandal katsel kohtu poolt vastu seoses seal enne esinenud vigadele – protsessi kirjeldus oleks kuiv ja igav juriidiline kirjeldus Koljati ja Taaveti võitlusest – tulemuseks oli kompromiss, AO taastab „suuremeelselt“ esialgse olukorra ja loobub maa edaspidisest ebaseaduslikust kasutamisest.
See oli kogu protsessi lühikirjeldus, mis kuidagi ei korva paljude õiglustunnet ja näitab paljude miljonitega opereerivate isikute alul mainitud „käekirja“ ja kui see ongi see ihaldatud õigusriik, siis on miskit kuskil küll nihu läinud.
Andres Raid