Kuidas Põhjaranniku ajakirjanik ammutas inspiratsiooni EKRE naispoliitiku avaldamata loost

Rubriik Eesti On
- Updated
©Teet Malsroos/ Õhtuleht
Vaidlusaluse loo teemaks on “hallipassimeestele” valitsuse poolt kingitusena pakutav Eesti kodakondsus.

EKRE Riigikogu kandidaat Ida-Virumaal Evelin Poolamets kirjutab sellest, kuidas Põhjarannik ei avaldanud üht tema lugu, kuid peagi leidis ta oma mõtted sealse ajakirjaniku postitusest ja edasi Postimehest.

“Saatsin 12. novembril 2018 a.  Põhjarannikusse artikli, aga seda ei avaldatud. Nüüd loen, et Põhjaranniku ajakirjanik, kes muidu EKRE-t sõimab, on sealt just kui inspiratsiooni saanud. Kui EKRE liige ütleb, et kodakondsust tuleb väärtustada, siis see pole avaldamist väärt, aga kui Põhjaranniku ajakirjanik Teet Korsten seda oma FB-seinal ütleb, siis teeb Postimees sellest loo,” kirjutab Evelin Poolamets sotsiaalmeedias.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Uued Uudised vahendavad Evelin Poolametsa originaalloo ja juhivad ka lingile, kust leiab eeldatava plagiaadi.

Eesti kodakondsust tuleb väärtustada

Juba 2017. aasta alguses lubas Jüri Ratas võtta Keskerakonna peamiseks valimislubaduseks Eesti kodakondsuse lihtsustatud andmise mittekodanikele. Nüüd ongi teema jälle laual, mida kinnitas ka Päevalehe 8. novembri juhtkiri „Kes vahetaks välja hallid passid?“.

Peaministri soov anda kodakondsust 0-variandiga teeb temast kindlalt Savisaare mantlipärija, kes 1991. aastal tuli välja sama ideega. Kodakondsuse saamise aluste kunstliku muutmise soovi taga pole siiski midagi muud, kui tahtmine oma erakonnale hulk valijad juurde saada. Ratast ilmselt ei takistaks ka see, kui paljud halli passi omanikud ei soovikski tema „kingitust“ vastu võtta ja pealesurutud kodakondsus võib hoopis kohtuteed käima panna.

Võtame või näiteks hiljuti lahvatanud skandaali, kui üks Tallinna naine protesteeris talle määratud Eesti kodakondsuse vastu ja nõudis tagasi oma halli passi ning sellega kaasas käivat elamisloakaarti. Lisaks tahtis ta moraalse kahju eest riigilt 500 eurot (07.11.2018 Delfi).

Jüri Ratasel on kindlasti lihtsam kehtestada kodakondsuse 0-variant, kui motiveerida inimesi sisemise veendumuse alusel Eesti kodanikuks saama. See aga näitab valitsusjuhi hoolimatust kodakondsuse, kui riigi vundmendikivi suhtes. Teda huvitab ainult suurem võim, mida praeguste mittekodanike häältega saada võiks.

EKRE Riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme peab sellist plaani väga küüniliseks: „Me saame ju aru, et Keskerakond soovib Riigikogu valimiste ajaks muuta valijaskonda samasuguseks, nagu see praegu on Tallinnas ja niiviisi garanteerida endale võimalikult hea tulemus.“

Eestis elab tõesti suur hulk inimesi, kellel puudub ühegi riigi kodakondsus. Ühtekokku on neid inimesi 80 000 ringis ning suurem osa neist elab Harjumaal (58 %) ja Ida-Virumaal (28 %). See tähendab, et Ida-Virumaal on halli passi omanikke üle 22 000. Arvestades seda, et eelmistel Riigikogu valimistel osales Ida-Virumaal 34 482 valijat, on see suur arv.

Miks on juhtunud nii, et nii suur hulk inimesi pole tahtnud ühegi riigi kodakondsust? Paljud halli passi omanike seisundi püsimine on tingitud piisava motivatsiooni puudumisest. Kuidas siis motivatsiooni tõsta? Praegune motivatsioon kodakondsuse saamiseks, kui võimalus käia valimas või olla valitud, jätab paljusid külmaks.

Seadused on selleks, et need muudaks meie kõigi elu paremaks, kuid mida annaks Eestile Jüri Ratase 0-variandiga kodakondsus? Esiteks vähendab see eestlaste osatähtsust Eesti elu üle otsustamisel ja teiseks ei aitaks see mittekodanikel kuidagi paremini Eesti ühiskonda integreeruda.

Tuleks arvesse võtta ka võrdse kohtlemise põhimõtet ning kõigi tänaste kodanike arvamusi ja ootusi. Ka nende oma, kes on täitnud kõik tingimused ning tegid kodakondsuse saamiseks pingutusi – õppisid ära eesti keele ja tegid kodakondsuseksami. Nüüd igasuguste tingimusteta kodakondsust jagama hakates on see väga ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes on kehtivaid seadusi järginud ja kodakondsuseksami sooritanud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon esitas 2017. aastal parlamendile eelnõu, mis lubaks edaspidi ka kohalike omavalitsuste valimistel hääletama üksnes Eesti kodanikud, aga mille menetlemine soikus suurte vaidluste tõttu.

Fraktsiooni esimehe Martin Helme hinnangul ei ole hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel Eestis elavatele inimestele teinud riigi valitsemist paremaks. Igal aastal asub Eestisse elama mitu tuhat uut inimest, kellel pole varem Eestiga mingisugust sidet olnud, kuid neil on kohaliku omavalitsuse valimistel hääleõigus. Seega on viimane aeg teha ennetustööd ning võtta selles küsimuses eeskuju Lätist. Lätis on valimisõigus, kaasa arvatud õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, üksnes riigi kodanikel.

Kui kohalikel valimistel saaksid hääletada ainult Eesti kodanikud, oleks inimese motivatsioon kodakondsuse taotlemiseks kordades suurem. Riigikogu valimised jäävad ka paljudele kodanikele kaugeks ja kandideerivaid poliitikuid pahatihti ei tuntagi.

Teine lugu oleks kohalike omavalitsuste valimistega, kus kandidaadid on oma küla või linna elanikud, tööandjad ja muidu aktiivsed inimesed. Nii nagu valitsusjuht Jüri Ratas on enda erakonna jaoks uute valijate tekitamisest huvitatud, on neist huvitatud ka omavalitsusjuhid. Nad saaksid lisamotivatsiooni hea keeleõppe korraldamiseks ja tingimuste loomisest Eesti kultuuri paremaks tundmiseks. Korraga muutuks Eesti kodanikuks olemine tähtsaks mitte ainult inimesele endale, vaid ka omavalitsusele ja kogukonnale. Selline mõlemalt poolt motiveeritud olukord tooks kasu kõigile, mis omakorda aitaks inimesel välja tulla passiivsusest.

On ju nii inimlik lükata asju homsesse, kui olukord ei nõua kohest tegutsemist. Kogukonna tegutsemine aktiveeriks kodakondsuse taotlejat ning ühtlasi saaks ta ühiskondliku tunnustuse, kui pingutab Eesti riigi kodakondsuse nimel. Samas on Eesti riik juurde saanud kodaniku, kes oskab riigikeelt, tunneb Eesti põhiseadust ja ajalugu ning saab paremini aru riigis toimuvast. See vastab meie kodakondsuse mõttele, mille järgi kodanikud moodustavad riigi aluse ning kodakondsus tähendab tihedat, mõlemapoolsete kohustustega õiguslikku sidet riigi ja tema kodanike vahel.

Evelin Poolamets
EKRE Riigikogu kandidaat Ida-Virumaal

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused