Läänest Eestisse nõrgunud “euroopalikud väärtused” ei saaks siin piisavalt kinnistuda, kui neid ei turgutataks teadmata päritolu rahadega, mida serveeritakse kodanikuühiskonna abistamisena.
Netilehelt Hea Kodanik võib lugeda: “Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019-2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Eestis on fondi operaatoriks Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga. /…/ Programmi abil püütakse parandada kodanikuühiskonna kestlikkust ja võimekust, tugevdades selle rolli osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamises ning haavatavate rühmade mõjujõu suurendamises.”
Edasi teatatakse: Kolmanda taotlusvooru esitamise tähtajaks, 7. detsembriks 2020 laekus 77 projektitaotlust. Jaanuaris-veebruaris toimub taotluste hindamine, toetatud projektid teeb Avatud Eesti Fond teatavaks veebruari lõpus 2021.
Edasine räägib enda eest.
I taotlusvoorus toetust saanud projektid, 2. Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele
Eesti LGBT Ühing, LGBT-teemaline haridus- ja teavitustegevus haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomiseks LGBT+ noortele, € 80 000.
MTÜ Oma Tuba, Toetav kogukond ja huvikaitse: Oma Hääl, € 59 935 – projekti otsene eesmärk on suurendada haavatavate gruppide, peaasjalikult naiste, seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvate inimeste mõjujõudu Eestis läbi Feministeeriumi huvikaitsevõimekuse parandamise, võimestava kogukonnaprogrammi ja kommunikatsioonitöö.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Soostereotüüpideta ja efektiivse õiguskaitsesüsteemi kujundamine soolise vägivalla tõkestamiseks, € 59 940.
Eesti Inimõiguste Keskus, VÕIVIK: Võimekas Vabakond Inimõiguste Kaitsel, € 80 000 – projekti eesmärk on inimõiguste kaitse kõrgem tase Eestis ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine ning levitamine läbi laiapõhjalise võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse, mis kaasab rohujuuretasandit.
II taotlusvoorus toetust saanud projektid
MTÜ Oma Tuba, Feministeeriumi valvekoerarolli võimekuse arendamine, EUR 16 500– projektiga arendatakse Feministeeriumi valvekoerarolli võimekust uuriva ajakirjanduse võtete kaudu. Projekt näeb ette Feministeeriumi toimetajate koolitamist uuriva ajakirjanduse valdkonnas ja nende juhendamist iseseisva uurimistöö elluviimisel. Projekti tulemusel on Feministeeriumi toimetajatel võimekus iseseisvalt teha süvaanalüüse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas, kasutades selleks uuriva ajakirjanduse võtteid.
Poliitikauuringute Keskus Praxis, Sugu ja ebavõrdsus läbivate teemadena uuringutes ja koolitusprogrammides, EUR 12 633 – projekti eesmärk on, et poliitikaanalüüsid käsitleksid soolõhesid ja vähemusgruppide võimalikku ebavõrdset olukorda ning pakuksid välja võrdsuse edendamise meetmeid. Samuti see, et avaliku sektori juhtide või järelkasvu arenguprogrammide sisu kannaks võrdse kohtlemise sõnumeid. Selleks kaardistatakse projektis seniseid parimaid praktikaid ning arendatakse Praxise analüütikute võimekust läbivaid teemasid oma analüüsi- ja arendustegevustesse lõimida.
III taotlusvoorus toetust saanud projektid
Toetatud projektid valdkonniti: tugevam demokraatlik kultuur ja suurenenud kodanikuteadlikkus, laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele, haavatavate rühmade mõjujõu suurendamine.
2. Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Istanbuli konventsioon Eestis. Variraport, EUR 60 000 – projekti “Istanbuli konventsioon Eestis. Variraport” põhieesmärgiks on saavutada kvalitatiivselt uus tase ja läbimurre soolise ja lähisuhtevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel Eestis. Projekt on vajalik, et tõhustada Eesti suutlikkust Istanbuli konventsiooni rakendamisel ja jõuda miinimumnõuete täitmiselt konventsiooni tervikliku rakendamiseni, arvestades kõiki põhinõudeid ja sätteid. Koostatakse variraport, kus analüüsitakse Eesti seadusandluse vastavust Istanbuli Konventsiooni nõuetele ja riigi võimekust täita Istanbuli Konventsiooni nõudeid ohvrite ees, selgitatakse kuivõrd on kaitstud vägivalla eest erinevad haavatavad riskirühmad (rahvusvähemused, immigrandid, LGBT inimesed, puuetega naised, eakad naised, põgenikud/immigrandid jt) aga samuti maapiirkondade naised.
Eesti LGBT Ühing, LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused, EUR 88 000 – projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamine Eestis läbi strateegilise huvikaitsetöö ja mõjusa poliitikakujunduse. Projekti sihtrühmad on LGBT+ inimesed Eestis, poliitikud, poliitikakujundajad, -rakendajad, avalikkus, Eesti LGBT ühing (edaspidi ühing). Projekti peamisteks tegevusteks on kvalitatiivne uuring, mis kaasab poliitikud, poliitikakujundajad, -rakendajad ja Eesti LGBT+ inimesed; LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused, mis katab kogu Eesti LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise edendamise valdkonda; tegevuskava soovituste mõjusaks rakendamiseks koostatud huvikaitseplaan.
Oma Tuba, Minu keha, minu teha, EUR 99 994 – projekti eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti ühiskonnas, et oluline osa inimõigustest on kehaline autonoomia ehk õigus langetada iseseisvaid otsuseid oma keha, seksuaalsuse ja reproduktiivsuse üle. Seda tehakse huvikaitse ja järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu eesti ja vene keeles. Noorte jaoks korraldatakse positiivne, võimestav ning jaatav seksuaalse nõusoleku teemaline sotsiaalmeediakampaania “Sul on õigus!” ja töötoad “Kuidas öelda jah?”
Seiklejate Vennaskond, Võta sõna ja tegutse – inimõiguste heaks, EUR 52 978,80 – projektiga soovitakse tõsta teadlikkust inimõigustest ja võidelda vihakõne vastu. Konkreetsemalt, tõsta noorte seas teadlikkust inimõigustest, vihakõnest ja diskrimineerimisest kutsudes neid kaasa rääkima läbi arutelude, filmiõhtute ja aktiivõppe teemapäevadel (nt rahupäev, seksistliku vihakõne vastane päev, ohutuma Interneti päev jt); koolitada noortega töötavaid inimesi inimõiguste ja “Ei vihakõne” osas, tutvustada neile erinevaid tööriistu selle jaoks (nt kogumik “Järjehoidjad”, “Inimõiguste kompass” jne), õppida Islandi ja Norra heast kogemustest ja praktikatest ning rakendada neid Eesti tasandil; elavdada ja aktiveerida “Ei vihakõnele liikumise!” kampaaniat Eestis nii Interneti kui päris maailmas.
Eesti Pagulasabi, Pagulas- ja rändetaustaga inimesed võimekamaks ja nähtavamaks, EUR 60 000 – projekti eesmärk on võimestada Eestis elavaid pagulasi ja teisi rändetaustaga inimesi, suurendada nende nähtavust ja positiivset kuvandit ühiskonnas ning leevendada nendega seonduvaid hirme, stereotüüpe ja eelarvamusi.
Rahvusvaheline Maja, Ühiskonda läbi töö, EUR 59 999,52 – Eestisse saabunud pagulastel on keeruline siseneda tööturule, mis omakorda pärsib ka laiemat lõimumist. Risk tööturult eemale jääda on nii madalalt kui ka kõrgelt kvalifitseeritud pagulastel. Rahvusvaheline Maja on viimase aasta jooksul piloteerinud Tartus uut sekkumismudelit, milleks on sotsiaalne ettevõte Köömen. Köömen pakub pagulastele enesearenguprogrammi, toetab tööturule sisenemist ja laiemat lõimumist.
Kahtlemata on rahastuse saanud ka palju häid ja vajalikke projekte, kuid eeltoodud näited tõestavad, et päris suured rahasummad suunatakse ideoloogilistele MTÜ-dele ja teistele ühendustele propaganda tegemiseks.
Ja miks aitavad 364 260 islandlast ning 38 896 Liechtensteini kodanikku ühtäkki Eesti feministe ja homoseksualiste?
Allikad: Hea Kodanik, ACF