28.12.2021
Kunstisaalis, kunstisaalis…
„Neli aastat tagasi tegid kaks islami noort neidu minu kohta ülikooli rektorile kirjaliku avalduse, kus oli mustvalgel kirjas, et õppejõud näitab loengus pornograafiat ning teeb seda veel huumoriga vürtsitatult. Mille peale sain käskkirja, et kui ma veel korra julgen oma tundides näidata alasti inimeste pilte, visatakse mind ülikoolist välja,“ meenutab režissöör ja operaator Arvo Iho Õhtulehele talle peaaegu et saatuslikuks saanud juhtumit.
„Vähe piltidest, mis neidusid šokeeris. Neile ei meeldinud ka see, kui selgitasin, et tumedas riietes inimest peab külje pealt tugevalt välja valgustama. Minu õnnetuseks illustreerisin ma oma juttu kahekümneaastase kauni figuuriga neiu fotoga. See oli aktifotode kõrval teine surmapatt, et julgesin näidata kaunist naisekeha. Mis sest, et riietes. Inimese keha, riietes või mitte, ei tohi näida, see on alandav, seisis rektorile saadetud kaebekirjas,“ tuleb Ihole meelde aastatetagune lugu ka nüüd, kui ta Kastellaanimajas avatud näitusel aktifotode ees seisab.
Mis teha, kultuuride erinevus. Aga kas see erinevus rikastab, on iseküsimus.