Kumba uskuda – kas saadet “4×4. Aafrika” või minister Mikserit ja president Kaljulaidi?

Välisminister Sven Mikser rändepakti ette valmistamas.

Eesti võimupoliitikute poliitturism Aafrikasse muutub aina absurdsemaks, sest digilahendusi pakutakse maadele, kus tegelikku efekti ei hakka need niipea (kui üldse) andma.

Välisminister Sven Mikser rääkis teisipäeval Brüsselis peetud Euroopa Liidu (EL) ja Aafrika Liidu (AL) välisministrite kohtumisel, et ainult innovaatilised ja pikaajalised valitsuse poliitikad saavad aidata kaasa kasvule erinevates eluvaldkondades, mille alla kuulub näiteks ka Aafrika seisukohalt oluline uute töökohtade loomine erasektoris, vahendab BNS.

“Digitaliseerimine, mille tunnistajaks on hetkel ka Aafrika, on siinkohal võtmelahenduseks,“ ütles Mikser, kes kinnitas, et Eesti on valmis jagama Aafrikaga oma kogemust selle kohta, kuidas digitaalsed lahendused ja teenused muudavad erinevad ühiskonna valdkonnad tõhusamaks – olgu see ettevõtluskeskkond, riiklikud teenused või kodanike igapäevaelu protseduurid.

Alustuseks võiks nii president Kaljulaid kui ka minister Mikser laupäeva õhtul teleka ette istuda ja vaadata 4X4 automatkajate aastatagust reisi Marokost Ghanasse – kõik sellel teel nähtu (praegu ollakse saatega Burkina Fasos) ei luba vähimalgi määral arvata, et seal on e-riik võimalik. Riigid, kus tehakse käsitsi telliseid, ei hakka niipea ninapidi nutiseadmetes istuma või “kodanike igapäevaelu protseduure” arvutis sooritama.

Aafrikas pole demokraatiat Euroopa mõistes, mida näitasid hiljutised presidendivalimised Kongos, kus kolm kampaaniajuhti jäid peadest ilma. Aafrika poliitiline süsteem on tänu väga võimsatele ja toimivatele hõimusuhetele ülimalt korrumpeerunud, see aga tähendab, et suur osa arenenud maade abist pistetakse lihtsalt eliidi tasku või läheb hõimlastele. Sinna läheb ka Eesti antud digitaliseerimise raha, mille eest ostavad ehk hõimupealikud endale uued telefonid.

Eesti poliitturistide meelispaigast Aafrikast annab BNS ainuüksi teisipäeva jooksul sellised uudised: Liibüa relvarühmitused sõlmisid vaherahu; Zimbabwe president lubas uurida julgeolekujõudude vägivallatsemist; Egiptuses hukkus hiljutistes kokkupõrgetes 7 sõdurit ja 59 mässulist; Uganda deporteeris julgeolekukaalutlustel prantslase ja rwandalase; Kesk-Aafrika Vabariigi rahukõneluste eel tapeti rünnakus 13 inimest; Etioopia valitsus on andnud armu riigireetmises, põhiseadusliku korra vastases kuriteos ja relvastatud mässus süüdimõistetud 13 000  vangile; Aafrika Liit ja Euroopa Liit teatasid teisipäeval, et on valmis tunnistama Kongo Demokraatliku Vabariigi ametlikke, ent vastuolulisi valimistulemusi.

On ka üks hea uudis: Senegali ja Gambia president avasid esmaspäeval Senegambia silla, mis peaks pärast aastakümneid väldanud viivitusi andma uue hoo Lääne-Aafrika kaubandusele ja reisimisele – kuid see pole üldsegi enam hea uudis, kui selgub, et projekteerimisega alustati 1970. aastatel ja ehitamisega alles 2015. aastal.

Kahtlemata on vaja Aafrikat aidata, et neegrid Euroopasse ei tormaks, kuid selleks pole vaja sinna ehitada Potjomkini külasid. Eesti e-projektid Aafrikas, kus tärisevad Kalašnikovid ja välguvad matšeeted, tunduvad pigem kustuva e-riigi tahtena ennast kusagil pildis hoida.

Aasta lõpus käis president Kaljulaid Beninis ja Senegalis. „Kuigi oleme väike riik, saame Aafrikat toetada, jagades Eesti kogemust e-riigi ja küberjulgeoleku vallas ning näidates, et näeme oma silmapiirist kaugemale,“ selgitas president Kaljulaidi välisnõunik Lauri Kuusing. Küberjulgeolek Aafrikas? Kas seal häkkereid on?

Eesti võimueliidil on aeg hakata ühiskonnale aru andma, mida on riigile kasu andnud need arvukad reisid Kolmandasse maailma, mille eesmärgiks on alati e-riigi ja digilahenduste tutvustamine.

Kommentaarid