Küsitlus: viirust tajutakse selge ohuna ning toetus valitsusele ja politseile on erakondadeüleselt kõrge

Eesti,
©Siseministeerium
Siseminister Mart Helme koos patrullpolitseinikega. Pilt on illustratiivne.

Eesti inimesed tajuvad koroonaviirust selge ohuna ning ei kiirusta eriolukorrast väljuma, samuti on toetus valitsuse ja politsei tegevusele kriisi haldamisel on väga kõrge, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Küsitlus näitas, et valdava enamuse jaoks on viirus selge oht nii nende endi kui ka Eesti ühiskonna tervisele ja majanduslikule heaolule. “Kui praktiliselt kõik vastajad olid nõus sellega, et tegemist on ohuga Eesti majandusele, siis isiklikku majanduslikku ohtu nägid selles kolm neljandikku vastajatest. Umbes 80 protsendi vastajate jaoks oli tegemist ohuga nii enda ja oma pere kui ka Eesti ühiskonna tervisele,” selgitas politoloog Martin Mölder.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Tema sõnul on samas kriisi mõjud olnud palju piiratumad, kuid selle lühikest kestvust arvestades siiski väga märkimisväärsed. “Umbes pooled vastajatest ütlesid, et kriis pole veel nende majanduslikku olukord mõjutanud, kuid samas ligi kolmandik ütles, et nende sissetulekud on vähenenud. Väga väike osa inimestest on sattunud raskustesse laenu või liisingu maksetega või on kaotanud töö ehk umbes viis protsenti mõlema puhul,” tõdes ta.

Küsitlus näitas, et toetus valitsuse ja politsei tegevusele kriisi haldamisel on väga kõrge. “Valitsuse tegevusega on rahul kolm neljandikku vastajatest ning politsei tegevusega ligi 90 protsenti. Kusjuures toetus valitsuse tegevusele on erakondadeülene – toetus on kõrge vastajate erakondlikust eelistusest sõltumata. Vastajate hinnang on kriitilisem ja ebakindlam selliste institutsioonide – riigikogu ja president – tegevuse suhtes, kellel on praeguses kriisikontekstis paratamatult mõnevõrra väiksem roll mängida,” ütles Mölder.

“Kuigi kriisi tajutakse selge ohuna ning väga paljusid on see juba majanduslikult mõjutanud, ei kiirusta inimesed sellest väljuma. Natuke alla poole vastajatest arvab, et eriolukord tuleks lõpetada siis, kui uute nakatumiste arv märkimisväärselt väheneb. Umbes sama palju vastajaid on seisukohal, et see tuleks lõpetada siis, kui nakatumine on peatunud. Praktiliselt keegi ei arva, et see tuleks lõpetada kohe,” tõdes Mölder.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi küsitlus läbi 7.-9. aprillini ja sellele vastas 1000 Eesti kodanikku. (BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused