Lääne Elu peatoimetaja: tühjade lubaduste tõttu Rail Balticu vastu umbusk aina kasvab

Rail Balticu näituse avamine Arhitektuurimuuseumis

Lääne Elu peatoimetaja, ajakirjanik Andrus Karnau tõi raadiosaates “Olukorrast riigis” välja kolm põhjust, miks Rail Balticu vastu protestitakse. Vähene info, trassivalik ja väike tasuvus.

“Rail Balticu protestide põhjenduseks saan mina tuua kolm asja. Esiteks infot on vähe. On valminud uus tasuvusuuring, avalikustatud seda pole,” ütles Karnau saates.

Karnau ütles, et tühjade lubaduste tõttu on projekti vastu umbusk järjest kasvanud.

Veel põhjustab proteste tema sõnul Rail Balticu trass. “Ta võrdles trassi kulgemist Eestis, Lätis ja Leedus. Karnau sõnul on nii Lätil kui ka Leedul trassi osas oma sõna peale jäänud, sest kui alguses pidi trass Riiast mööda minema, siis nüüd läbib trass Riiat ja ka Riia lennujaama. Ning Leedu puhul läbib trass mõlemat suurt linna – nii Kaunast kui ka Vilniust.

“Eesti on jäänud nagu vaeslapse rolli. Sarnaselt Leedule, kus on kaks suurt linna – Vilnius ja Kaunas, on ka Eestis kaks suurt linna – Tallinn ja Tartu. Tartu jääb sellest kõrvale. Arusaadavalt üks protestide allikas on see, et teine suur Eesti linn, mis võiks saada olulise arengutõuke sellest, et ta ühendatakse kiirrongiliiklusega kolme Balti riigiga [jääb trassist kõrvale]” rääkis Karnau.

Kolmanda põhjusena tõi Karnau esile tasuvuse. “Rongiliikluse tulude prognoose vaadates tuleb üle poole kaubaveost, ülejäänu jääb reisiliiklusele. Eesti osa selles reisiliikluses arvestatavalt on väga väike, võrdsel astmel Lätiga, aga märkimisväärselt väiksem Leedust. Eestis on nii vähe elanikke, et inimeste hulk, kes võiks sellest kasu saada on palju väiksem ja samuti ka kaubavedude puhul. Eesti võimalik ekspordimaht, mida selle kaudu vedada on väike,” lausus Karnau.

“Kui seda võrrelda potentsiaalse transiidimahuga, mis on sellest pool või pisut üle poole tuludest, siis on arusaadav, et siin on mõned ärimehed, kes näevad potentsiaali, aga enamasti transiidi puhul nagu see on, et kaup tuleb, kaup läheb, mõned töökohad sellest tekivad, aga suuremat kasu sellest majandusele ei pruugi tõusta,” lisas ta.

Kaassaatejuht Ahto Lobjakas ütles, et Rail Balticule prognoositavast transiidist rääkides on projektsioonid on ulmelised.

“Mingil hetkel hakkavat liikuma läbi Rail Balticu 20 miljonit tonni kaupa aastas. Need on mahud, mida saavutatakse Lääne-Euroopas väga suurtel trassidel. Ma ei näe, et Eestil oleks seda potentsiaali. Eriti olukordades, kus me peaksime suruma rekkaliikluse rongidele ja võistlema mereliiklusega, mis on nagunii odavam,” sõnas Lobjakas.

ERR/UU

Kommentaarid