09.03.2019
Tallinna pommitamise aastapäeva mälestusküünlad Harju tänaval.
Võib vaid ette kujutada, miline olnuks Eesti pealinn täna, kui idanaabri surmalinnud poleks kolmveerandsajandi eest oma tapalaadungi siin alla heitnud.
1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tagajärjel hävis Tallinnas 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, mis kokku moodustas ligi 30% Eesti pealinna elamispinnast. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus “Kratt”. Süttis Tallinna Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi, hävis ka Tallinna ajalooline sünagoogi hoone Maakri tänaval.
Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit.
Nõukogude lennuväe poolt tsiviilobjektile teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta. (Vikipeedia).
6.–7. märtsil 1944 toimus Narva linnale õhurünnak, mille käigus NSV Liidu õhujõudude poolt läbiviidud pommitamise käigus hävitati enamik Läänemere barokipärli Narva vanalinna keskaegsetest ehitistest. Pommitati ka Tartut.
Tegu oli Eesti linnade teadliku hävitamisega. Kahjuks on needsamad õhumõrtsukad au sees veel tänaseski Eestis, kui kindral Terrase kaplanid viisid Nõukogude Armee sümboli ehk pronkssõduri juurde pärja lindiga “Eesti rahvalt”. Valitsevas Keskerakonnas aga on poliitik, kes käib läbi oma linnu hävitava Süüria diktaatoriga.
Eesti rahvas hoiab oma valusid elus. Selleks, et uued pommikoormad ida poolt siia ei sõuaks… Igavene mälestus märtsipommitamises hukkunutele!