19.05.2022
Leo Kunnase sõnul on valitsuse kaitsekulud küll suured, kuid sinna alla on pandud palju asju, mille pole riigikaitsega mingit seost.
Ööl vastu neljapäeva vastu võetud lisaeelarve puhul räuskas Reformierakond sellest, kuidas EKRE blokeerivat riigikaitse rahastamist, kuid saadik Leo Kunnas tõestas oma kõnes, et valitsus on kaitsekulude alla toppinud suure hulga kulusid, mis pole üldse riigikaitsega seotud – just seetõttu üritaski EKRE sellist sigatsemist obstruktsiooniga takistada.
“Vabariigi Valitsus on määratlenud selle eelarve kui sõjaaja eelarve. See ei ole korrektne. Sõjaaeg oleks meil siis, kui riik kuulutaks välja sõjaseisukorra, mis tõenäoliselt toimuks Venemaa kallaletungi tõttu Eestile. Seda õnneks ei ole juhtunud ja jumal hoiab, loodetavasti seda kunagi ei juhtugi.
Milline üks sõjaaja eelarve välja näeb? Selleks tuleks minna Kiievisse, Ukraina rahandusministeeriumisse ja vaadata, milline see seal on. Neil on keskmine kuupuudujääk 5 miljardit eurot või dollarit ja läänemaailm kõik üheskoos aitab, et neid kulusid katta. Kui jumal hoiab, me sinnani ei jõua.
Aga mis eelarve see siis on? See loomulikult on liitkriisiaja eelarve, mida mõjutab Venemaa laiaulatuslik kallaletung Ukrainale väga otsustavalt. Ma olen nõus kolleeg Urmas Reinsalu hinnanguga, et selle eelarve kõige suurem probleem ei ole mitte see, mis on siin sees, vaid see, mis on siin puudu. Ja sellel ma peatun ka, aga esialgu ma analüüsin selle eelarve kulusid nende valdkondade kaupa, mis siin on toodud.
Kui tinglik määratlus oli sõjaaja eelarve, siis loomulikult näeks ju siin eraldi kuluartiklit “Sõjalise riigikaitse kulud”, aga sellist kuluartiklit siin eraldi ei ole, kuna need kulud on liiga väiksed, ehk siis need on 15,45 miljonit eurot, mis on vähem kui 2% kogu sellest eelarvest. Seepärast ei ole ka neid üldse eraldi määratletud, vaid nad on laiapindse riigikaitse all.
Laiapindseks riigikaitseks me näeme siit nominaalselt väga suurt summat, 247,6 miljonit, aga kui me analüüsima hakkame seda, siis mis sinna alla kõik on pandud. Siin loomulikult oli seesama sõjalise eelarve kulud, millest võib aru saada veel, aga siin on näiteks Sotsiaalministeeriumi täiendavad pensionikulud, mis on 40,2 miljonit. Iseenesest hea ja õige kuluartikkel, aga mis seos on seal laiapindse riigikaitsega? Siis võiks ju kõik pensionid läbi aegade kanda sinna ja meil oleks maailma suurimad kulud laiapõhjalisele riigikaitsele.
Samuti on seal Vabariigi Valitsuse 28,6 miljonit toimetulekutoetustele ja seal on veel ka 37,7 miljonit Siseministeeriumi kulusid, mis lähevad põgenikele. See on ka eraldi suure valdkonnana siin, aga ta ei ole õiges kohas. Ja siin on ka kogu Vabariigi Valitsuse reserv 68,4 miljonit, mis viib reservi 100 miljonini. Reserv võib minu poolest olla ka 200 miljonit, peakski olema, aga see peaks siis selgelt olema määratletud omaette kuluartiklina.
Ja kui me teeme selle lahutamistehte, siis jääb meil laiapõhjalise riigikaitse kulusid paraku alles ainult 72,7 miljonit, mis ei ole väike summa, aga siiski suhteliselt mitte see, mida meile esitatakse. See ei ole absoluutselt korrektne.
Siin peaks loomulikult olema omaette valdkond sotsiaalsed kulud või siis sotsiaalse sidususe kulud, mis oleks täiesti tervitatav, siis me näeks, et mitmed asjad, mis on pandud teiste artiklite alla, oleksid siis õiges kohas ja me saaks siis aru, et mis siin eelarves siis tegelikult sees on. Ehk siis see tegelikkus ei vasta sellele, mis siin kirjas on.
Siis sõjapõgenike kuludeks on märgitud siin 242 miljonit. Need kulud tuleb kanda, sest sõjapõgenikud on meil siin, aga ka see kuluartikkel ei vasta ju päris tõele, sest siia lisanduvadki need 37,7 miljonit, mis on Siseministeeriumi all põgenike kuludeks laiapindse riigikaitse rea all, ja siia lisandub ka veel Vabariigi Valitsuse kuludest 22,3 miljonit, mis on toimetulekutoetusteks põgenikele, mis on ka vajalik kulu. Ja põgenike tegelikud kulud tõusevadki siis 302 miljonile, mis on suurim kuluartikkel siin selles eelarves.
Mis puudutab energiajulgeolekut, siis need kulud on siin võib-olla kõige rohkem või täpsemini vastavad sisule, aga ka siia on pandud 30 miljonit kulusid, mis on mõeldud pensionäridele ja lastele ja lastega peredele, mis on tegelikult sotsiaalvaldkonna kulud. Energiajulgeolekut iseenesest need kulud ju kuidagi ei tõsta.
Ehk siis see sisu ja vorm ei ole siin õiges korrelatsioonis ehk see, kui seda hoolikalt lugeda, siis see ei räägi tõde sellest, mis siin eelarve sees on.
Et nüüd kui ma arendan seda teemat edasi, et mida kolleeg Urmas Reinsalu esile tõstis, siis mida siin ei ole. Koroonakriis ei ole lõppenud. See läheb edasi. Ainuke tõhus vahend selle vastu on tegelikult haiglavõimekuse tõstmine. Et seda siin ei ole, me loodame, et see kriis tagasi enam ei tule, aga nii ei pruugi minna.
Energiakriis algas palju varem kui laiaulatuslik kallaletung, Venemaa laiaulatuslik kallaletung Ukrainale. Siin on erinevaid lahendusi, kuidas energiakriisi lahendada. Meie fraktsioon on pakkunud välja suhteliselt radikaalseid lahendusi, mis on siis nii CO2-süsteemist kui ka börsisüsteemist väljumine. Jah, ilmselgelt ei ole valitsusele vastuvõetavad, aga lahendusi on ju vaja, mingeid teisi lahendusi, sest kahtlemata kõige suurem sisend sellele suurele 18%-lisele inflatsioonile on ju energiahindade tõusust.
Et kuhu me sügiseks jõuame? Tõenäoliselt me jõuame uue lisaeelarveni, sest põgenike kulud tõenäoliselt tulevad veelgi suuremad, energiahinnad tõusevad veelgi ja samamoodi tõusevad toiduainete hinnad ja inimeste toimetulek läheb veel raskemaks. Siin on tehtud asju, aga vähe, ja seetõttu ei ole meie fraktsioonil võimalik seda eelarvet toetada.”