Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Letosvet” Juhan Kivirähki moodi ehk ideoloogiline analüüs paneb kahtluse alla Turu-uuringute AS-i objektiivsuse

-
22.04.2019
Uuringujuht peaks vähemalt üritama erapooletuna näida, kuid Juhan Kivirähk demonstreerib oma antipaatiaid avalikult.
© Tanel Meos/Ekspress Meedia

Eesti reitinguagentuurid vaevlevad niigi umbusalduse küüsis, seda enam aga paneb imestama, kui uuringujuht ajab selget EKRE-vaenulikku propagandajuttu suust välja.

Jutt käib Juhan Kivirähkist, kes viib Turu-uuringute AS-i maine oma selge kallutatusega alla – temas pole jälgegi erapooletusest, mida selles töös on vaja. Kivirähk väänab fakte, et oma kaheldavaid tulemusi kuidagi kinnistada.

“Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna reiting tõusis vahetult valimiste järel üle 20 protsendi, kuid on nüüd taas langenud valimiste aegsele tasemele (16 protsenti),” väidab Kivirähk, kes toetub oma agentuuri uuringule, kuid eirab täiesti fakti, et alles tõusis Norstati uuringus EKRE populaarsusprotsent 17,9-le ja see ongi praegune tavapärane rahvuskonservatiivide reiting.

Siinkohal kasutab Kivirähk Postimehe “nippi”, kes võttis aluseks EKRE tipp-populaarsuse protsendi ja kirjutas siis erakonna toetuse langusest, kuigi kahe kuu lõikes oli EKRE toetus hoopis kasvanud. Ka “sotsioloog” mängib toetuse väikesel langusel, serveerides seda suuremat sorti allakäiguna.

Täiesti meelevaldne on Kivirähki otsene propagandistlik vale: “Valimisõhtul oli eufooria kõrgel, kuid järgmistel päevadel jõudis kohale sügav piinlikkustunne – mida me ometi tegime?! Ka riigikogu valimistel võib valijatel mõnikord tekkida kiusatus poliitilisele establishmendile ninanipsu mängida, hääletades populistliku protestipartei poolt. Paraku selgub aga juba õige pea, et see ninanips pöördub valijate endi vastu. Teadmisega EKRE-st kui valitsuserakonnast tuleb meil nüüd harjuda ning eks aeg näitab, millist letosvet’i nad meile esitama hakkavad.”

Kulla Kivirähk, vähemalt EKRE toetajate hulgas pole vähimalgi määral selliseid meeleolusid! Rahvuskonservatiivide valija on täielikult säilitanud usalduse erakonna vastu, ta ei süüdista EKRE-t mingites järeleandmistes koalitsioonileppes, vaid on rahul sellega, et erakond pääseb valitsusse, kus ta saab tugevasti mõjutada päevapoliitikat, rohkem kui opositsioonis olles! Kui kuskil mujal keegi mingi ninanipsu ja “letosveti” pärast kiunub, siis pole see EKRE toetaja – need on ehk täiskuu poole ulguvad kivirähklased!

Uuringujuht väidab, et kui uued riigikogu valimised peetaks juba järgmisel pühapäeval, pääseks riigikokku ka Eesti 200 (toetus võrdselt sotsiaaldemokraatidega kaheksa protsenti). Juba see väide viib usu Kivirähki professionaalsusesse järsult alla – poliitikas maksab valimistulemus, mitte hilisem tõus ja ennustus “mis võinuks olla…”

“Küllap lisab Reformierakonnale toetust asjaolu, et valimiste võitja võimumängude käigus opositsiooni manööverdati – see tundub paljudele valijatele ebaõiglasena,” räägib Kivirähk. Ehk tuletaks meelde, kuidas seda tehti aastaid Keskerakonnaga ja tegijaks olidki teisele kohale jõudnud poliitoravad?

“Kuigi Ratase soov peaministri kohta iga hinna eest Keskerakonna käes hoida on igati mõistetav ning koalitsioon EKRE-ga pakkus selleks ainsa võimaluse,” pakub Kivirähk. Siin läheb “sotsioloog” kaasa väitega, nagu oleks võimu taotlemine häbiasi – ei, uuringujuht, ka Keskerakond on oma valijale lubanud asju, mida on võimalik ära teha vaid võimul olles ja veel parem, kui peaministriparteina, ja Jüri Ratas leidis enda arvates parima variandi.

Võim on nähtus, mille juurde üritavad jõuda kõik, sest muidu poleks mõtet poliitikasse tullagi. Eestis on raske luua ühe erakonna valitsust, meie poliitilise süsteemi juures tuleb leida võimupartnerid, ja koostöö nimel teha kompromisse – see on asi, mis pole Kivirähkil veel ajudesse jõudnud. See, kas Jüri Ratasel oli õige EKRE-ga valitsust teha, pole enam sotsioloogi otsustada, vaid isegi sellise kahtluse väljakäimine on rumal kivirähklus.

Kuivõrd Juhan Kivirähk esineb alati selge EKRE-vihkajana, siis on täiesti omal kohal küsimus – kas tema uuringufirma tööd ikka tasub tõsiselt võtta?

Allikas: ERR