Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Löök allapoole vööd”: ukrainlased ei peagi Kaja Kallast “kõige suuremaks sõbraks”

26.10.2022
Ukraina lipud lehvivad Eestis küll igal pool, aga sõprusedetabelis see ei kajastu – ehk jääb puudu siinpoolsest siirusest?
© UU

Agentuur BNS vahendab uudist “Leedu kaitseväe ülem ei taha Ukrainale haubitsaid anda”, milles seisavad Reformierakonda ja Kaja Kallast kurvastavad read: “Küsitluse andmetel on ukrainlaste hinnangul Ukrainale kõige sõbralikumad riigid Leedu koos Poola, Suurbritannia, USA ja Kanadaga.”

Eestit polegi? Ilmselt siis on Kaja Kallase populaarsus pigem Lääne meedia seltskonnakroonika. Vaevalt et Ukraina eelistus või selle puudumine tuleneb sellest, et Eestis ei meeldi ühele opositsioonierakonnale ukrainlaste massisaabumine läbi putinliku Venemaa ja see, et too erakond ei taha eesti rahvast slaavlaste alla uppumas näha. Pigem vaadatakse asjadele ikka riikliku poliitika järgi, mis polegi ehk nii kuldne, nagu meedia Kaja Kallase taustal paista laseb.

Ilmselt ei mõju ukrainlastele piisavalt ka Ukrainale antud sõjalise abi suhteliselt suur rahaline väärtus protsentidena SKP-st ja mõjutegureid on teisigi – ehk isegi desertööride suur arv Eestis ja Venemaa kaudu saabujate liigne lembus vastuvõtjate poolel. Sest kuidagi kahtlane on jutt, et ukrainlased saabuvad idanaabri kaudu, et siis rindele minna – kas Kreml seda laseks?

Uudises aga on veelgi mõtlemapanevaid momente. Leedu kaalub pärast Ukrainalt taotluse saamist haubitsate ja õhutõrjesüsteemide üleandmist Kiievile. Kriitikud aga ütlevad, et eelnimetatud relvade üleandmine õõnestab Leedu enda äsja omandatud võimeid.

Leedu relvajõudude ülem Valdemaras Rupšys teatas kolmapäeval, et teeb ettepaneku mitte anda Ukrainale Leedu relvastuses olevaid haubitsaid ja õhutõrjesüsteeme, edastas Leedu ringhääling. See puudutab haubitsaid PzH 2000 ja õhutõrjesüsteeme NASAMS.

“Mul peavad olema instrumendid. Me ei saa oma ülesannet ilma relvadeta täita, kuid meie käsutuses olevate relvade hulk on jõudnud piirini, kus me ei saa neid enam laiali jagada,” ütles ta enne riigikaitsenõukogu istungit. “Te peate mõistma, et meil on kohustusi ka NATO ees,” lisas ta.

Leedu on Ukrainat kõvasti aidanud, kuid sealgi leitakse, et endale peab ka midagi putinlaste pihta tulistamiseks jääma. Eesti valitsus selle peale ei mõtle.

Ka seimi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Laurynas Kasčiūnas kutsub üles leidma keskteed toetuse andmise ja riigi riigi julgeoleku tagamise vahel. Poliitik märgib, et Ukrainale saab abi anda ka teisiti.

“Selge on see, et praegu tuleb otsida kuldset keskteed Ukraina toetamise ning riigi võime hoidmise ja tugevdamise vahel. Loomulikult on selle punkti leidmine väga oluline. Võib-olla saab seda toetust Ukrainale pakkuda kuidagi teisiti,” ütles Kasčiūnas.

Poliitik tõi välja, et kaitseeelarves on ukrainlaste toetuseks kavas eraldada umbes 50 miljonit eurot. See summa kätkeb Ukraina sõdurite väljaõppe kulusid.

“Leedu saab välja õpetada umbes tuhat sõdurit, saab otsida eri vorme ja viise, kuidas ukrainlastele abi osutada ja toetust kindlustada,” räägib ta.

Eestil ja Leedul on ka midagi ühist. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles kolmapäeval Vilniuses ajakirjanikele, et Ukraina toetamist, sealhulgas sõjaliselt, tuleks jätkata. Ta avaldas üllatust, et haubitsateemat avalikult arutatakse.

“Olen seisukohal, et riigikaitsenõukogus käsitletavat arutatakse kinniste uste taga, sest need otsused on seotud meie riikliku julgeoleku, meie toetusega partneritele ning julgustan ka teisi juhte seda põhimõtet järgima. Ma olen veidi üllatunud, et see arutelu on jõudnud avalikkuse ette,” ütles Landsbergis.

Ka Eestil on kaitsejõudude juhataja Martin Heremi isikus, kes räägib kogu maailmale riigi kaitsevõimekustest (Javelinide näitel), strateegilistest plaanidest Peterburi blokeerimisel ja kõigest, millega saab sotsiaalmeedias klikke. (BNS-UU)