Kaja Kallase valitsuse nõrga majanduspoliitika kibedad viljad annavad ennast üha rohkem tunda – statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse märtsiga 5,7 protsenti.
Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang pisut mäetööstuses, kus kasv oli 0,4 protsenti, kuid kahanes 6,5 protsenti töötlevas tööstuses ja 4,4 protsenti energeetikas.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et märtsis vähenes tööstustoodangu maht rohkem kui kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kahanes märtsis puidutöötlemine 12,6 protsendi jagu, metalltoodete tootmine 7,3 protsenti, elektriseadmete valmistamine 20,6 protsenti ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine 7,7 protsenti. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas toiduainete tootmine 4,3 protsenti, põlevkiviõli tootmine 10,3 protsenti ja ehitusmaterjalide valmistamine 5,4 protsenti,” täpsustas Bunder.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi märtsis 68,6 protsenti välisturule.
Võrreldes 2023. aasta märtsiga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük selle aasta märtsis 6,8 protsenti, seda kalendaarselt korrigeeritud andmetel. Toodangu müük siseturule vähenes 7,9 protsenti ning müük ekspordiks 6,1 protsenti.
Energeetika valdkonnas kahanes märtsis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 10,1 protsenti, soojuse tootmine aga kasvas 1,3 protsenti.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid. (BNS)
Delfi Ärileht lisab: Kui euroalale prognoosib Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tänavuseks aastaks 0,8-protsendilist majanduskasvu, siis Eesti vastav näitaja on -0,5 protsenti. Seejuures on Eesti terves Euroopas ainus riik, kellele IMF ennustab tänavuseks aastaks majanduslangust. Soomele prognoositakse tänavu 0,4-protsendilist, Lätile 1,7-protsendilist ja Leedule 2,2 protsendilist majanduskasvu.