Maria Jufereva-Skuratovskile: kas ja milline oli sinu sõnum siis, kui putinlased küüditatute mälestusküünlaid jalaga lõid?  

Maria Jufereva-Skuratovski esindab tüüpilist venelaslikku mõtlemist: teie peate ennast vaiksemaks võtma, meie võime kõigest rääkida.

Kuigi Eesti ühiskonnas üritatakse pingeid siluda, on enamik katseid nurjumisele määratud, sest sageli on tegu on otsese emotsiooniga, mis ei arvesta reaalsust.

Maria Jufereva-Skuratovski ütleb EPL-is, et ei lase Lukasel solvangutega Eesti elanikke omadeks ja võõrasteks jagada – mis on poliitikuhakatisel lasta, kui ümbritsev ei soosi “Ребята, давайте жить дружно!” mentaliteeti!

“Sellised üleskutsed olid õigustatud 30 aastat tagasi, kui Eesti iseseisvuse taastamise küsimus erutas igat Eestis elavat inimest. Aga tänapäeval, kui on vaja kogukondade vahel olevaid barjääre murda ja rääkida sellest, et kõik Eestis elavad inimesed on „meie inimesed”, sellised fraasid nagu „Peatage Lasnamäe” kõlavad vähemalt kohatult,” räägib Jufereva-Skuratovski.

Noorpoliitik võiks vaadata suuremat pilti: alles tänagi tuli BNS-i uudis: “Leedu: Vilniuse ja Kaunase vallutamise tähistamine on vastuvõetamatu.” Sama meelt on ka Eesti, kes ei soovi Tallinna “vabastamise” tähistamist.

Venemaa aga surub teistele oma ajaloonägemust peale ja täiesti kindlalt võib väita, et vähemalt 95% Eestimaa venekeelsest kogukonnast näeb Punaarmeed “vabastajana” – ja 95% eestlastest arvab just vastupidi. Kust tuleks meie ühisosa nii olulise arusaamade lahknevuse peale?

“Peatage Lasnamäe” on laiema kandepinnaga mõiste kui lihtsalt lauluväljaku ümbruse täisehitamine – see hõlmab suurt ajalooperioodi alates iseseisvuse kaotamisest 1940. aastal. “Omad” ja “võõrad” oleme me seni, kuni Jufereva-Skuratovski mõttemaailmaga inimesed kogunevad 9. mail “surematu polgu” defileele ja kuulutavad Eesti “vabastamist”, mis on täiesti vastupidine tõlgendus sellele, mis valitseb eestlaste meeltes.

Protsessid ju jätkuvad – slaavi tööjõu sissevedu muudab Eesti elukeskkonna veelgi venekeelsemaks, eestlased tunnevad enda emakeelt tõrjutuna ja see ütleb, et reaalselt toimuv ei soodusta mingit ühtsete “omade” inimeste teket.

Jufereva-Skuratovski hoidub tegelikult rääkimast sellest, kui halvasti ütlevad paljud venelased kasvõi venekeelses Delfis eestlaste kohta – alustagu ikka oma Artjomide ja Vladimirite korralekutsumisega. Kus oli noorpoliitik siis, kui venekeelsed vandaalid jalgadega küüditatute mälestusküünlaid tagusid?

Mis oleks saanud siis, kui eestlased oleks oma laulupeol laulnud kõiki viite Alo Matiiseni isamaalist laulu? Ilmselt jätsidki korraldajad need repertuaarist välja, et mitte-eestlane Jufereva-Skuratovski ei solvuks. Aga näed sa, ikka solvus, et eestlased julgesid oma peol teda ühe endiselt päevakohase fraasiga osatada!

Kommentaarid