02.10.2019
Narva linnus.
Narvas avati eile Integratsiooni Sihtasutuse uues peakontoris eesti keele maja, kus kolme ministri avakõnedest pidas Õhtuleht kõige meeleolukamaks just siseminister Mart Helme oma. Helme rääkis, miks meie sügispealinnal leidub tema hinges eriline koht.
Aasta siis oli kuuskümmend viis, alustas Mart Helme oma meenutusi piirilinnast.
„Me sõitsime klassiekskursiooniga Piiterisse, mis toona kandis veel nime Leningrad. Tegime siin Narvas peatuse ja läksime sööklasse sööma. Kuna arvasin, et Narvas on kõik ainult venekeelne, hakkasin seal vene keeles sehkendama, toitu valima, maksma ja mida kõike ma veel tegin. Sealt leti tagant vaatas mulle vastu üks säravate pruunide silmadega tütarlaps, kes täiesti puhtas, vabas, ilusas eesti keeles hakkas minuga suhtlema. Siis ma taipasin, et ma ei olegi Venemaal. Olen küll Narvas, aga see on Eesti ja siin räägitakse eesti keelt,“ rääkis Helme, lisades, et sellest ajast peale on tal Narva suhtes soe tunne.
„Mul on need ilusad pruunid säravad silmad tänase päevani meeles. Tänu sellele tütarlapsele, uskuge mind, tänu temale, on mul Narva suhtes väga soe tunne.“
Helme sõnul on Narvas avatud eesti keele maja kui lõke, mis tõmbab enda peale pilgud ning annab sooja. „Ei ole normaalne, kui Eestis vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed ja eesti keelt kõnelevad inimesed suhtlevad omavahel inglise keeles. See on perversne. Eesti keeles tuleb suhelda!“
Õhtuleht kirjutas, et eesti keele majja on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud inimesed sõltumata keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada kohalikku ellu kiiremini sisse. Eesti keele majas pakutakse erinevaid keeleõppe võimalusi: erineva tasemega keelekursuseid, tandemõpet, keelekohvikus või filmiõhtutel osalemist, samuti korraldatakse keelepraktikat õpitubade formaadis. Eesti keele majas saab ka professionaalset keelenõustamist. Kõik eesti keele maja teenused on tasuta.
UU