Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Helme luges Riigikogus ette Juhan Liivi luuletuse illustreerimaks kultuurikomisjoni otsust

-
19.05.2021
Mart Helme

EKRE fraktsiooni liige Mart Helme luges eile parlamendi kõnepuldis ette Juhan Liivi luuletuse, kaitstes riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja kinnitamisel kultuurikomisjoni valikut.

 

Kes meeldida tahab, peab roomama,
“jah” üteldes “ei” peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja – tänama!

Peab kandma lõpmata palju veel,
peab tundma, kuidas tal murdub meel,
peab kumardama kulla eel –
peab nuttes naeratama veel.

Ja kes ei taha, ei meelita ta,
ei taha, ei taha, ei tahagi ta!
Vaid külmalt elugi pakub ka –
tal enesel katsutaks meeldida!

Ja jääb ta nüüdki veel muutmata,
ta tõe-armastus puut’mata,
üks peab nüüd kahest sündima:
ta peab nüüd tõusma ehk langema!

 

„Miks ma selle luuletuse ette lugesin? Sest kui Estoniat ehitati, siis selle luuletuse autor Juhan Liiv oli nii vaene mees, et tal polnud anda muud kui oma pintsak. Andis pintsaku ja pintsak võeti tänuga vastu ka. See on minu meelest niivõrd sümboolne. Ja ma tahan selle tänase arutelu ja selle eelnõu kontekstis öelda, et matame nüüd maha kõik need eriarvamused ja vaidlused ja tegelikult ju enamalt jaolt väga argumenteeritud põhjendused, miks üks või teine või kolmas või ükskõik missugune nendest objektidest, mis nimekirjast praegu välja jäid, ei vääriks ehitamist, ei vääriks seda toetust hasartmängumaksu rahast,“ kõneles Helme.

Mart Helme: „Loomulikult enamik, vähemalt enamik, kui mitte kõik, väärivad seda. Aga nüüd on otsus tehtud ja läheme edasi. Anname ära rohkem kui pintsaku. Anname ära kõik need rahad, mis meil on võtta ja teeme midagi, mis jääb, mis väärindab meie kultuuri. Ja ma olen väga-väga nõus Aadu Mustaga, kes ütles, et selle rahaga me inimesi juurde toota ei saa, aga hooneid, kultuuritempleid me saame selle rahaga teha.“

„Mul on ülimalt hea meel, et Estonia on nende objektide hulgas, märkis Helme, meenutades maestro Neeme Järvit, kes rääkis kümme-viisteist aastat, kuidas meil on vaja ühte uut kaasaegset esindusliku saali, kus me saame oma tegelikult väga heal tasemel muusikakultuuri edendada, esitada, anda stiimulit interpreetidele, anda stiimulit külalistele, et nad tuleksid Eestisse.

Ta nentis, et kõige vaieldavam oli Tartu SüKu. „Ma mõistan neid inimesi, kes kaitsevad seda pargiala. Samas, ma tuletaksin meelde ajaloolasena, missugune kaunis klassitsistlik südalinn oli Tartul kuni teise maailmasõja purustusteni, rääkis Helme.

Ta rääkis: „Ma ei tahaks kuidagi, et me langeksime mingisse hõlmikpuusündroomi ja sellega jätaksime midagi tegemata, mida praegu on võimalik teha. Ärme jätame tegemata! Ma arvan, et ajalugu tänab meid selle eest, kui me ikkagi teeme.

Kultuurikomisjon otsustas toetada ja Riigikogule esitada riiklikult tähtsa rajatisena nelja objekti: Estonia juurdeehitust, Tartu südalinna kultuurikeskust, Rakvere Pärdi maja ja Narva Kreenholmi.