Mart Helme nõunik: “Terve maja on kurb, et ta ära minna otsustas. Tal on superjuhi omadused ja ta hoiab oma inimesi”

Eesti,
Mart Helme pressikonverents

Siseministri kohalt tagasi astunud Mart Helme (EKRE) jõudis vaatamata pidevale meedia ja opositsiooni vastusurvele oma küllalt lühikese ametis oldud aja jooksul palju korda saata ning hulk olulisi algatatud asju jäi tema järeltulija teha. Kui ta teatas eilsel pressikonverentsil oma lahkumisotsusest, oli siseministeeriumis inimesi, kes nutsid seda veebiülekandes vaadates. See seik kõneleb mõndagi. „Terve maja on ääretult kurb, et ta ära minna otsustas. Ta käivitas palju suuri projekte ja hulk asju jäi pooleli,“ ütles Mart Helme nõunik Mark Majorov.

„Ta oli absoluutselt parim siseminister, keda tean,“ iseloomustas Majorov oma ülemust. „Tal on superjuhi omadused, tal on strateegiline vaade alati olemas, ta on tahtejõuline, ei kartnud kunagi vastutust ja ta hoiab oma inimesi“.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Majorov lisas, et kevadise koroonakriisi suutis ta rahulikult ära majandada.

„Veel tänagi tuli ajakirjandusest majja kõnesid, kus pinniti, et öelge midagi halba Mart Helme kohta, kuid kellelgi polnud mitte midagi öelda,“ lausus Majorov.

Mart Helme põhiline eesmärk siseministrina oli piirivalve taastamine ja sisekaitse reservüksuse loomine.

Helme otsustaski tänavu aprillis politsei- ja piirivalveameti koosseisu luua eraldiseisva piirivalve, mis hakkab lisaks seniste ülesannete täitmisele tagama valmisolekut kriisiolukorraks.

Helme teatas, et piirivalve tugevdamine hõlmab peale iseseisva juhtimisstruktuuri loomise politsei ja piirivalve kriisireservi ehk sisekaitsereservi loomist, täiendavat varustust ja väljaõpet ning idapiiri väljaehitamist.

Selleks taastas Vaher 15. mail piirihalduse büroo juhi koha (mille oli eelmise valitsuse ajal likvideerinud) ja nimetas sellesse ametisse Egert Belitševi.

Sisekaitse reservüksuse loomine on veel pooleli, kuid sellega on üsna kaugele jõutud.

Eesti-Vene piiri väljaehitamise planeerimine ja katselõikude ehitus on samuti töös, just piiri ehitamine algas Helme ametiajal. Samas vähendas valitsus Helme eestvõttel piiri väljaehitamise kulutusi ja lükkas tulevikku seiretehnika – kaamerad, droonid ning droonide tuvastamise süsteemid – soetamise, sest „tuledest ja viledest“ on tähtsam reaalne pidav piir. Tänavu mais sai allkirja 32,5-kilomeetrise piirilõigu väljaehitamine.

Tuleva aasta eelarveläbirääkimistel oli üks kesksemaid teemasid siseturvalisus ning paljuski jõuti kokkuleppele.

„Minu soov oli saada piirivalvelaevastikule uus laev. Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame,“ rääkis Helme, lisades, et kui soovime takistada vaenlaste sissetulekut, siis peame olema suutelised mineerima ja ka päästetöödel on väga oluline, et meil on olemas laev, mis võimeline võtma pardale helikopteri. Kusjuures oluliseks lisatingimuseks on see, et laev ehitatakse Eestis.

Teine siseministri soov oli seotud kopterivõimekuse parandamisega, sest meie kopterite termokaamerad lõpetavad oma eluea järgmisel aastal ning seetõttu hangitakse asemele kolm uut kaamerat, mille roll on inimeste otsingutel ülioluline. Ka sellele saadi eelarvest raha.

Veel saadi raha lisameeskonna koolitamiseks, sest sageli ei saanud ükski kolmest kopterist õhku tõusta kuna meeskonna lennutunnid olid täis.

Kuna suurem osa kopterite lendudest on meditsiinilennud ning selleks, et mitte ressurssi mõnest operatiivtegevusest ära võtta mõne haige transportimiseks, pakkus Helme valitsuses välja, et Eesti peaks soetama meditsiinikopterid, mis on mõnevõrra kergemad praegustest ning varustatud vastava sisutusega. Ka need kolm kopterit leidsid eelarves koha – neid hakkab opereerima siseministeerium, sotsiaalministeeriumi poolt tuleb arstide meeskond.

Sisekaitse- ehk kriisireservi edasise tegevuse tarvis saadi samuti kaks miljonit, mis on küll vähem, kui loodeti, kuid piisav, et jätkata meeste värbamist ja väljaõpet ning soetada vajalikku relvastust ja varustust.

Jätkub ka kagupiiri väljaehitus ja küllaltki suur raha läheb ehitiste peale, et nii päästekomandod, politseijaoskonnad kui ka piirivalvekordonid pakuksid inimestele normaalseid tingimusi.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused