Mart Helme: õpirände piirangutega takistame Schengeni alale elama pääsemiseks mõeldud migratsiooni 

Eesti,
- Updated
©Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Siseminister Mart Helme täidab sageli ka peaministri ülesandeid.

Siseminister Mart Helme ütles teisipäeval õpirännet käsitleval pressikonverentsil, et õpirännet ei saa kujundada ainult lähtuvalt kõrgkoolide majanduslikest huvidest, vaid arvestada tuleb pikaajalisi mõjusid ühiskonnale.

„Tahame Siseministeeriumi algatatud eelnõuga ennetada ja tõkestada olukordi, kus õpirände eesmärk ei ole mitte hariduse omandamine, vaid Schengeni alale pääsemine ja püsivalt elama asumine,“ rääkis siseminister Mart Helme. „Mitmete Eesti ülikoolide, eelkõige erakõrgkoolide tegevus lähtub peaasjalikult oma majanduslikust kasust, kuid ei arvesta riigi ühiskondlike või majanduslike vajadustega. Kolmandate riikide tudengite osakaal on neis koolides suur, kuid nende õpitavad erialad – näiteks ärindus või avalik haldus – ei lisa meie ühiskonda puuduolevat tööjõudu.“

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

„Senine õpirände regulatsioon ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise aspektidega,“ sõnas kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. „Selle tulemusel on Eestisse moodustunud varem esindamata Eesti ühiskonnast oluliselt erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga suurenenud kogukonnad Nigeeriast, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Iraanist, millega võivad kaasneda pikemas perspektiivis ühiskonnale ebasoovitavad mõjud nagu lõimumisraskused ja suletud kogukonnad. Lisaks on õpirändega kaasnev pereränne toonud kaasa koormuse suurenemise avalike teenuste – näiteks perearsti teenus ja laste haridus – tarbimiseks.“

Ruth Annus rõhutas, et eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu riikidest pärit tudengeid ega piira tegelikult ka kolmandate riikide kodanike Eestisse õppima tulemist ja siin õppimist.

Siseminister Mart Helme saatis möödunud aasta 18. detsembril kooskõlastusringile välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on korrastada õpirände ja sellega kaasneva pererände tingimusi. Siseministeerium jätkab tagasiside põhjal läbirääkimisi erinevate osapoolte ja huvigruppidega nii muudatusettepanekute kui ka eelnõu jõustumise aja osas.

Rahvastikuregistri andmetel on Eestis elavate Nigeeria ja India kodanike arv paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. Enamik neist on saabunud Eestisse üliõpilastena. Kui Nigeeria kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 435, siis 2019. aasta algul 600 ja 2020. aasta hakul juba 713. Kui India kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 532, siis aasta hiljem 619 ning tänavuse aasta alguses juba 849. Kokku õpib Eestis üle 5000 välisüliõpilase, kellest ligi pool on Euroopa Liidust ja teine pool kolmandatest riikidest.

Kogukondade suurenemisele viitab ka see, et oluliselt on kasvanud pikaajalise viisa alusel ajutine viibimine Eestis sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Ajutise viibimisalusega töötajal või õppijal on võimalik võtta Eestisse kaasa samadel tingimustel viibimisalusega pereliikmed.

Eesti on jõudnud olukorda, kus niinimetatud riskiriikidest pärit üliõpilaste arv ja osakaal pidevalt kasvab. Valdav enamus neist ei kavatse pärast õpingute lõppemist kodumaale naasta, selle asemel toovad nad hiljem Eestisse ka oma pereliikmed. Tegelikkuses on siiatulnute eesmärgiks saada elamisluba ning jääda edasi Euroopa Liitu.

Enamikul õpingute lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda. Põhjuseks on vähene eesti keele oskus, aga ka see, et Eesti kõrgkoolid ei koolita rahvusvahelistel õppekavadel välisspetsialiste Eesti tööturu vajadustest lähtuvalt.

Pärast õpinguid Eestisse elama jäädes töötatakse õpingutele mittevastava madalama kvalifikatsiooniga tööl, mis omakorda võib kaasa tuua sisemise solvumise ja pettumise. Sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda soodsa pinnase radikaliseerumisele ja sedakaudu terrorismile.

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, subjektiivne õigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabumiseks ja seal viibimiseks.

Eeltoodust tulenevalt, ei ole kolmanda riigi kodanikul ka õigust asuda Eestisse elama õppimise või töötamise eesmärgil. Seetõttu ei saa erinevatele välismaalaste gruppidele pikaajalise viisa või elamisloa andmiseks erinevate tingimuste seadmine välismaalaste seaduses mingil viisil riivata nende õigusi.

Kommentaarid

5 commentsOn Mart Helme: õpirände piirangutega takistame Schengeni alale elama pääsemiseks mõeldud migratsiooni 

  • Avatar

    Olles piiritaga mõne aja elanuna võin siin mainida, et hindud on töökad ja leplikud, aga musta värvi, ei tea kuidas euronormide järgi kutsuda,on lihtsalt üks laisavõitu olevus.

  • Avatar
    Sten Arrak

    Miks meie erakõrgkoolide omanikud ei ava oma õppeasutusi nendes arengumaades? Miks peab Nigeeriast, Indiast ja mujalt õpilasi Eestisse tooma? Lihtsam oleks ju avada oma kool Nigeerias või Indias. Järelikult on nende haridusasutuste juhtidel muud eesmärgid.

  • Avatar

    Ohakas arvab jällegi, et Eestlased ei pea mitte õppima jälle hääletama hangude ja vikatitega vaid aktiivselt astuma vastu poliitikutele (nende gruppidele), kes on aastakümneid suunanud meie seaduste muutmisi (solkimisi) oma eneste majanduslike ja karjääri huvides. Survestama seadusetegijat, et korrastada seadusandlust, ehk viia läbi seaduste sisuline inventuur ja eemaldada sealt vasturääkivused ja muu praht (taak), mis on sinna sadestunud aastatepikkuse paranduste, parandusteparanduste … jne ponnistuste tulemusena. Seadused on tehtud segasemaks ja raskesti mõistetavamateks ning üks seadus on seotud lausa sihilikult mitme teisega. Tulemuseks nende erinev tõlgitsemine, juristidele eluaegse tööpõllu ehk kalli teenuse sundostmise vajaduse (kohustuse) tekitamine. Eeldan, et see kõik on olnud aastatepikkune sihilik-tahtlik tegevus meie nn õigusloome teostajate poolt. Tänu sellele ei saa me enam õieti elada ega õigeid, nn talupojamõistusega tehtud otsuseid ellu viia. Igal pool on “KÄSI” ees. Sellst meie PS erinevad tõlgitsused, migratsiooniprobleemid, kodakondsusküsimused, keeleseaduse rakendamine, perekonnaseadus jne jne. Praegune valitsuse opositsioon aga annab selle nimel, et eestimaa inimestel mitte midagi paremaks ei muutuks, hoolega hagu. Quo vadis Eestimaa? Kas tõesti peame leppima meie paljude (opositsiooni)poliitikute väikluse, õeluse, harimatuse, eneseimetlemise ja ahnuse toitmisega aga mitte tegutsema Eestimaa ja eestlaste heaks.

  • Avatar

    Soros soros soros… ikka soros on survestanud . Ei ole neist kolmanda maailma migrantidest kasu, ning kui isegi venelased pole 6ppinud ära eesti keele, miks peaks selle saama selgeks mingid hindud?
    See “ligi pool Euroopa Liidust” tuleb lugeda “ligi pool tuleb __läbi__ teiste Euroopa Liidu maade” …ent eesmärgiga Soome/Rootsi minna.

  • Avatar

    Eestlased peavad õppima jälle hääletama hangude ja vikatitega – nagu Mahtra sõja päevil.
    Liiga palju on meie maale kogunenud kõntsa ja saasta…

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused