Kolmapäevases Riigikogu infotunnis juhtis EKRE saadik Mart Helme peaministri tähelepanu sellele, et vaenlasele tõhusa vastupanu osutamiseks peab Eestil olema ka hea varude “laoseis”, mida praegu pole.
“Ma tahan julgeolekut käsitleda natukene laiemast aspektist. Nimelt sõda, kui see peaks tõesti kahetsusväärsel kombel meieni jõudma, ei ole ainult sõda sõdurite ja relvade vahel, vaid on sõda vabrikute vahel. Nagu me praegu näeme ka Ukraina kontekstis, Euroopa vabrikud ja laod on üpris kehvas seisus, mis puutub sõjamoona tootmisse. Eestis need laoseisud ei ole sugugi mitte paremad kui Euroopas keskmiselt, ja nende täienemine võtab aastaid aega. Aga isegi kui me neid täidame praegu, ja tõepoolest on meil paar aastat aega nende täitmisega, siis sõja puhkemisel oleme me ikkagi olukorras, kus me kohapeal ei suuda pikemaks sõjapidamiseks kõike vajalikku toota, alates toiduainete tootmisest ja lõpetades ka laskemoona ja arenenud relvasüsteemide tootmisega. Kui te nüüd vastama hakates hakkate mulle rääkima sellest, et aga me ei ole üksinda, me oleme NATO ja meil on liitlased, siis vaadake korra kaardi peale ja te näete, et me oleme tegelikult tupikriik. Meie äralõikamine abist on mitte just eriti keeruline ülesanne. Mida praegune valitsus kavandab ja teeb selleks, et meil oleks kohapeal oma võimekus, isevarustamisvõime, et tõepoolest pikema sõjalise konflikti puhul vastu pidada?” küsis Mart Helme.
Pärast Kaja Kallase vastust jätkas Mart Helme: “Loomulikult on astutud õigeid samme õiges suunas ja see on igati kiiduväärne, selles ei ole absoluutselt mingit kahtlust. Aga ma juhiksin ikkagi tähelepanu poliitikutele ja valitsuse liikmetele, et sõda ei ole staatiline nähtus, sõda on ülimalt dünaamiline nähtus. Kui meil praegu on juttu sellest, et me saame lähemal ajal siin veel K9-id juurde ja siis meil on kokku 36 tükki. Ma julgen küll olla üsna skeptiline, et küllaltki kiiresti terve hulk nendest lüüakse rivist välja. See tähendab, et meil peab olema nende remondipark. Ma olen Soomes käinud ja näinud, soomlastel on see remontimine ja rivist välja löödud sõjatehnika taastamine väga heal tasemel, ja viidud sellisesse kohta, mille tabamine on keeruline vastasele, mis tähendab, et me peame täpselt samamoodi mõtlema ja tegutsema.
Kui te ütlete, et Eesti ei ole enam tupikriik, siis selles suhtes jällegi siin tuleb ikkagi teatud reservatsioone teha. Läänemerel ei ole teist nii tugevat laevastiku kui on Venemaal, ja see puudutab eriti allveelaevastikku. Ja allveelaevastikuga on võimalik meie tarneahelaid, logistikat liitlastega küllaltki suurel määral kahjustada ja hoida meid selles olukorras, kus me operatiivselt ja piisavas koguses vajalikku sõjamoona, täiendavat relvastust, aga võib-olla ka liitlasvägede abi kohale toimetada ei saa. Selles mõttes veel kord tulen selle juurde, et meil peab olema mitte lihtsalt linnukesed kirja pandud, et meil need ja need relvasüsteemid on olemas, ja neid on nii ja nii palju, vaid meil peab olema ka ülekate, meil peab olema nende uuesti lahingusse toomise tagamise võimekus, kui nad rivist välja langevad. Meil peab olema laskemoonatootmise võimekus sel määral, et me ei ole ainult sõltuvad liitlastepoolsest abist. Ja loomulikult peab meil olema ka laiem elanikkonnakaitse tagatud nii, et sellel on logistiline kate ja kõik sellega seonduv.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid