12.06.2020
Rahandusminister Martin Helme.
Eesti meedia on püüdnud mitu nädalat panna püsti lugu sellest, kuidas euroliidu päästepakett ja eelarvevaidlused ajavad valitsust lõhki, kirjutab rahandusminister Martin Helme (EKRE).
“Meil on tõepoolest selles väga suures ja kaalukas teemas valitsuerakondade vahel üsna erinev nägemus. Pole saladus, et meie erakond on kogu plaani suhtes ülimalt skeptiline. Loomulikult oli see vaestele ajakirjanikele suur pettumus, et valitsus sai ilma suurema tülita ühispositsiooni kujundatud.”
Helme tõdeb, et need seisukohad on kohati nii ümmargused, et ei ütle suurt midagi peale enesestmõistetavuse, küllalt suures osas on seisukohad tavapärane eurovaht.
“Täiesti vale on aga väita, justkui oleks meie arvamus jäänud arvesse võtmata. Vastupidi! Valitsuse seisukohtades on tõstatatud üles päästeplaani vastuolu aluslepingutega ning nõue, et tuleb teha sõltumatu juriidiline analüüs. On selgelt ja mitmes kohas tõmmatud maha rasvane punane joon, et ühine maksupoliitika või maksude ühehäälsuse kadumine ei ole vastuvõetav. On toodud ära meie nõue, et koos kuluotsuste tegemisega tuleb ka kokku leppida kuidas (mille arvelt) toimub tagasimaksmine. On ära fikseeritud, et silmamoondus, nagu oleks EL võlg kuidagi lahutatav liikmesriikide võlast, ei ole vastuvõetav. Soovime vaadata üle liikmesriikide eelarvereeglid olukorras, kus EL enda eelarvereeglid on sisuliselt reegliteta – see on väga tähtis. Nii nagu ka see, et kui asi on mitme läbirääkimisvooru järel uue kuju saanud, siis lõppotsuse peab tegema riigikogu suur saal,” rõhutab EKRE aseesimees.
Tema sõnul on EL päästepakett ja järgmise perioodi eelarve on alles läbirääkimiste algfaasis ja praegu pandi paika meie läbirääkimispositsioon: peaministrile anti mandaat ja selged raamid, mida ta peab kaitsma ja millest ei või taganeda.
“Kokku lepitud positsioon on meie erakonna jaoks päris raske kompromiss ja taganemisruumi siin praktiliselt pole, seda teab ka Jüri Ratas. Meil pole hiljem valitsuses ja riigikogu saalis võimalik toetada tulemust, mis lõppkokkuvõttes ei võta meie muresid arvesse.”
Liikmesriikide omavahelised vastuolud on ülisuured. Helme hinnangul võib komisjoni esitatud plaan vabalt üldse jääda ainult ettepanekuks või saada läbirääkimiste käigus hoopis teise kuju.
“Sellises olukorras ei olnud meil sugugi vaja, et valitsuse positsioon oleks ilma pikema jututa lihtsalt ei – see ei oleks olnud saavutatav koalitsiooni sees ega oleks olnud ka kuigi toimiv positsioon Brüsselis. Küll aga peame tagama, et maksusuveräänsus ja eelarvesuveräänsus säilivad, et me ei võta enda kanda teiste võlgasid ja et lõpptulemuses oleks demokraatlik ning legitiimne. Praegu me alles alustasime selle eest võitlust.”