09.04.2019
Meedia peab kunagi mõistma, et sõbraliku Martin Helme kohtamiseks peavad nad ka ise ajakirjanikena käituma.
Sotsiaalmeedias levivad Martin Helme ütlemised saates “Räägime asjast”, mille ta on suunanud peavoolumeediale.
“Ütleme oma kallitele toetajatele, aga ka kõikidele oma kallitele vastastele: ei ole kahtlust, et järgnevad kuud ja järgnevad aastad, kui Konservatiivne Rahvaerakond on valitsuses, see madin kuhugi ei kao. See valetamine, see petmine, see laimamine, see tühja koha pealt lollakate pealkirjade ja märkide nägemine ei lõpe… /…/ mina keeldusin Postimehele intervjuud andmast,” rääkis Martin Helme.
“Ütlesin neile, et kui te kuulete igas meie sõnas mingisugust koera vile kaudu välja antud rassistlikku sõnumit, siis minge lihtsalt puu taha ja väänelge seal spasmides ilma minu osaluseta. Mind ei huvita, kirjutage, mida te tahate, aga ilma et minu nime saaksite oma pealkirja panna – ma lihtsalt ei osale selles. Ja mind absoluutselt ei huvita, kas ma olen minister ja kas peaksin teiega suhtlema või ei peaks! Kui te arvate, et olete ideoloogiatöötajad, siis minul ei ole kohustust teiega suhelda. Kui te uuesti ajakirjandust hakkate tegema, siis vaatame, kui teil paar aastat on see välja tulnud, siis võib-olla hakkame rääkima jälle,” sõnas Martin Helme.
Üks kommentaator lisab sellele kirja, mille ta kirjutas Postimehe ideoloogilisele asjapulgale Urmas Jaagantile.
“Tere, härra Jaagant! Lugesin Teie üllitist meie Riigikogu esimehe kohta ning jäin sõnatuks. Sooviksin teada, et kas see, millest kirjutate, on Teie isiklik seisukoht või Postimehe suundumus?
Juhtusin vaatama Kolmeraudset, kus lahkuv Riigikogu esimees esitas täieliku vihakõne ning mitte keegi ei leia, et midagi on valesti. Miks Te selle kohta artiklit ei kirjuta, ning teiste poriloopijate kohta?
Minu meelest peaks ajakirjanik/ajakirjandus eelkõige olema objektiivne, erapooletu, aus. Postimehe artiklite peale juhtudes on mulle tihti tulnud mõte, et selle lehe loojad Jansen ja Koidula on ennast mitmeid kordi hauas ringi keeranud. Leht loodi ju Eesti rahva jaoks, aga nüüd halvustab see leht ja ajakirjanikud kõiki rahvuslikult mõtlevaid ning nende aadete eest seisjaid.
Tänu sellisele suunale olen öelnud ära tellimuste pakkumisele ning nagu olen juhtunud kuulma, teevad seda paljud. Nii et jõudu oksa saagimisele, millel istute! Aga äkki meenub Teile siiski ajakirjaniku eetika ning mõtlete enne sügavalt, mida Te teete?”
Kirja saatja lisab, et vastust ta ei saanud ega eriti oodanudki.