Martin Helme ülikalli raudteetrassi toetajatele: mis teil viga on!?

Martin Helme.

Nn Rail Balticu eelnõu esimesel lugemisel riigikogu suures saalis ütles Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme, et tegemist on ühega neist väga ebameeldivatest kannapööretest, mille Keskerakond korraldas, liikudes opositsioonist valitsusse. 

“Sellise projekti tegemiseks ei ole Eestis ühtegi firmat, kes vastaks tegelikult hanketingimustele. Me kõik saame aru ja teame, et me olemegi need kilplased, kellele antakse jupikene Euroopa raha, kes panevad oma raha siis lollidemaal juurde, annavad selle portsu ära mõnele suurele Lääne-Euroopa firmale, kes võtab, paneb selle taskusse, toob selle töö tegemiseks siia sisse ka tööjõudu. Me kõik teame, et see kvoot, millest Kadri Simson rääkis, ei pea – meil on 1300-inimeseline kvoot ja eelmisel aastal tuli riiki umbes 7000 inimest, kõik kuidagi müstiliselt mahtusid selle kvoodi sisse. Lisaks sellele, kui me räägime tinglikus kõneviisis, et mõni suur Saksa firma võidab selle suure hanke, mille käigus ta viib ära selle antud Euroopa raha ja meie juurde pandud oma raha, siis Saksamaal on küll ja küll näiteks türklasi, keda siia tööle tuua, kes on Euroopa Liidu kodanikud. Nii et küsimus, kust tuleb see tööjõud, on jätkuvalt õhus. Ja vastus, et ehk tulevad Soomest või Norrast meie kalevipojad tagasi, oli üks neid vastuseid, mis veenis täpselt sama vähe kui enamik teisi majandusministri vastuseid,” kõneles Helme.

Helme hinnangul ei ole nii suure mahuga projekti terve Eesti ajaloos mitte kunagi tehtud. “Selle kõrval kahvatub ERM, selle kõrval kahvatub KUMU ja selle kõrval kahvatub isegi Estonian Airi pankrotti ja sohu laskmine. See on hiiglaslik kulu – kordades suurem kui kõik varasemad avalikud projektid kokku. Selle kulu ainult üks osa on ehitamine, sest sellele järgnev ülalpidamiskulu on täpselt samamoodi müstiline. Kui me räägime praegu umbes 25 miljonist eurost, mis Eesti riik kulutab rongitranspordi doteerimise peale, teisest sama paljust, mille ta kulutab maanteel bussiliikluse doteerimise peale ja umbes 17–18 miljonist eurost, mis me kulutame laevaliikluse, ütleme, siis saartevahelise laevaliikluse doteerimise peale, siis igati tõsiseltvõetavad ja arvestatavad raudtee-eksperdid ja transpordieksperdid ütlevad, et alla 50 miljoni euro aastas, kui liita kokku rongide liisimised, elektrikulud, tehnohooldus ja kõik muud kulud, ei ole nagu mitte mingil juhul võimalik. Me räägime umbes poole võrra kasvavast või natuke rohkem kui poole võrra kasvavast jooksvast kulust. Selle taustal rääkida, et oi, me teeme korda Haapsalu raudtee, me teeme Tartu oma korda, me teeme kõik muud asjad ka veel, maanteed teeme ka ära – see muinasjutt,” on Helme veendunud.

See on Helme arvates lihtsalt muinasjutt, et rekad tulevad teedelt ära. “Seda ei ole kusagil mujal juhtunud. Kõik me teame, et Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist selle raha saamine on pigem ebatõenäoline kui tõenäoline. Ehk kui me praegu võtame kohustuse see projekti ellu viia lõpuni, siis kõik need numbrid, mis praegu on meile välja reklaamitud, lendavad aknast välja ja korrutame kolmega. See küsimus, miks ikkagi praegu meil kahel olemasoleval raudteetranspordi koridoril kaupa ei ole ja kust ikkagi tuleb, kui me kolmanda juurde ehitame sinna kahe vahele, on ja jääbki vastuseta. Ei ole mõtet mingeid muinasjutte rääkida sellest, kuidas soomlased on vaatlejad ja on huvilised. Tähendab, soomlased ei hakka tooma laevadega oma kaupa Tallinnasse, et siin teha veel üks ümberlaadimine ja siis sõita rongidega kallimalt kui laevadega sinna, kuhu nad saavad laevadega otse,” märgib Helme.

Mis ei ole muinasjutt, on Helme väitel need hiigelkulud, mida Eesti maksumaksja peab kandma ja mis ei lõppe ära siit kuni horisondini. “Ja kõik – nüüd ma lähen poliitiliseks – kõik inimesed, kes vähekenegi süvenevad kogu selle Rail Baltica projekti numbritesse, perspektiividesse, argumentidesse, saavad aru, et see on pöörane, hävituslik ja majanduslikult täiesti katastroofilise kahjumiga projekt. Kõik, kes selle poolt hääletavad, peavad vastama valimistel küsimusele “Mis teil viga on?” Nad peavad vastama küsimusele “Mis on teie vastutuse osa selles?” Peavad andma aru inimestele, miks nad suunavad Eesti majanduse pankrotikursile. Ja siin ei ole võimalik öelda, et me ei teanud või me ei saanud aru. Kui ei saada aru, siis tuleb endale tunnistada, et lihtsalt mõistust ei ole, et olla kõrgetel kohtadel kas riigikogus või valitsuses. Tuleks panna asjad kokku ja teha ruumi inimestele, kes saavad aru. Aga me kõik teame, et te tegelikult saate aru. Ja siis jääb küsimus “Kellele on see kahjulik projekt nii kasulik, et seda ikkagi toetatakse?” Aga ma luban, et mitte kellelgi, mitte ühelgi poliitikul, kes siin nuppu vajutavad, ei lasta valimistel unustada, kuidas nad hääletasid,” tõotas riigikogu EKRE fraktsiooni juht.

UU

Kommentaarid