Esmaspäeval tegi peaminister Kaja Kallas kõlava, kuid sisutühja poliitilise avalduse seoses 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, mille järel võttis kriitiliselt sõna aseesimees ja EKRE saadik Martin Helme.
“Mina ei ole teatavasti eelarve tasakaalu fetišist. Mina arvan, et kui riigil on vaja kulutada investeeringuteks raha, siis on laenu võtmine üks võimalik viis, kuidas seda teha, eriti kui seda raha kulutatakse tõepoolest majanduse kasvu investeerimiseks. Ja selle tõttu ma võtsin alati suhteliselt külma kõhuga, kui valitsuses rahandusministriks olles Reformierakond tõeliselt kriiskas selle üle, et meil on eelarve defitsiit, et me koroonakriisi ajal, kujutage ette, võtsime laenu.
Midagi räägiti sellest, kuidas laenuraha ja laastutuli põlevad kiiresti. Ja pärast, need on peaministri enda sõnad, oma blogis ta kirjutas, et selle laenu peame meie, meie lapsed ja lapselapsed tagasi maksma, ja kuidas Jürgen Ligi tegi meile selgeks, et kui me laenu võtame, siis on vältimatu, et tulevad maksutõusud, sest teistmoodi laenu teenindada ei saa.
Miks ma seda kõike räägin? Koos käesoleva lisaeelarvega, mida valitsus nüüd siin tutvustas, ja koos eelmisel sügisel vastu võetud eelarvega kasvab 2022. aastal Eesti riigieelarve maht 14 protsenti. See on totaalne rekord, nii suurt eelarve mahu kasvu ei ole meil kunagi olnud. Struktuurne defitsiit jõuab nelja ja poole protsendini, ka see on totaalne rekord, sellist miinust ei olnud iial-iial sel ajal, kui oli eelmine valitsus ja mina rahandusminister.
Mäletate kõiki neid täiesti hüsteerilisi ahastusi, kuidas Martin Helme rahandusministrina jättis eelarvesse miljardilise augu, kusjuures see miljard oli nelja-aastases riigieelarvestrateegias ning pärast, juba vähem kui aasta möödudes selgus, et see miljard on umbes 600 miljonit tegelikult nelja aasta peale või veel vähem, ja see oli raha, mida me kulutasime peamiselt koroonapandeemia tingimustes.
Aga nüüd Kaja Kallase valitsus tekitab järgneva viie aasta jooksul 5,5‑miljardilise eelarveaugu. Silm ka ei pilgu. Ma ei kuule Jürgen Ligilt ühtegi hüüatust, kuidas seda ei tohi teha, Kaja Kallasel endale ka ei ole kuidagi häbi või piinlik, et ta Eesti riigi rahaasjad täielikult sassi ajab, Keit Pentus-Rosimannus ei tunne muret meie laste või lastelaste pärast ega keegi ei selgita mulle Reformierakonna ridadest, missugust maksu kavatsetakse tõsta, et see kõik kinni makstakse.
Mulle ei meeldi kuulata seda üsna lapsikut propagandat sellest, kuidas see kõik on Putini süü. See et Reformierakond tuli võimule ja ajab Eesti riiki eelarvet kummuli, ei ole Putini süü. Kiideldakse sellest, kuidas nüüd hakatakse tegelema LNG-gaasiterminalide ja gaasitorude ehitamisega.
Kallid sõbrad, tuletan meelde, veel kord: Reformierakond on kümme aastat blokeerinud võimalikke alternatiivseid gaasi impordi taristu ehitusi Eestisse, mis aitaks meil saada lahti peaaegu sajaprotsendilisest sõltuvusest Vene gaasist. Nüüd siis, jälle koos soomlaste ja lätlastega, tehakse mingeid skeeme, mis on poolest saadik silmamoondus, aga suuremas osas mitte niivõrd silmamoondus, kuivõrd ikkagi huvigruppidele kümnete miljonite kantimine riigieelarvest. Meil on olemas tegelikult LNG vastuvõtuvõimekusega kai, aga see ei sobi tänasele valitsusele, vaja on hakata ehitama kümnete miljonite eest uut kaid, uut muuli, uusi juhtmeid.
Kogu jutt sellest, kuidas nüüd investeerime riigikaitsesse – see on olnud Reformierakond, kes aastakümneid on blokeerinud Eesti riigikaitse arengut. Veel veebruarikuus, kui sõda juba alanud, teatas reformierakond Jürgen Ligi ja Kalle Laaneti suu läbi, et mingeid uusi võimekusi Eestil vaja ei ole, meil on liitlased. Ja kui me nüüd sellesse eelarvesse sisse vaatame, siis suur osa sellest rahast, mis läheb Eesti riigikaitse kulude suurendamisele, ei ole ju mitte meie võimekuste suurendamine, vaid on selle tagasi panemine meie varudesse, mille me oleme ära andnud Ukrainale. Nii et ise tekitame endale probleemi ja ise siis kangelaslikult lahendame seda.
Aga kuidas on nende ülejäänud summadega riigieelarves? 275 miljonit läheb immigrantidele. Immigratsioonikriisi on valitsus ise tekitanud, maksab kinni MTÜ-dele, et need iga päev bussidega tooks inimesi Eestisse, kontrollimata, kes nad on, kust nad tulevad, kas nad on venelased tegelikult, mitte ukrainlased. Ise tekitame immigratsioonikriisi ja siis jätkub meil sadu miljoneid, et seda Eestis rahvastiku väljavahetamise programmi Eesti maksumaksjate rahaga kinni maksta. Seda raha, mida me anname ukrainlastele, maksavad kinni, juhin tähelepanu, meie lapsed, meie lapselapsed ja meie ise. Seda maksutõusude kaudu või ma ei tea, mille kaudu.
Mäletate, kui Valga sünnitusosakond kinni pandi? Valga sünnitusosakonna töös hoidmise jaoks oli vaja 200 000 eurot. Ei olnud. Raha, mida ei ole, ei saa kulutada – nii rääkis meile Reformierakond. Ei ole seda raha, ei ole, saate aru, riigil on nii palju raha, kui on. 200 000 eurot ei leidunud.
Mäletate, kuidas aasta tagasi vaidlesime selle üle, kas Eesti riik ikka on nii rikas, et neli miljonit laste huvihariduseks panna. No ei olnud seda raha, ei ole nelja miljonit, ei saa võlgu elada, laastutuli, näete, põleb kiiresti. Eestis pannakse kinni mõnekümne tuhande kokkuhoidmiseks piirikordoneid Ida-Eestis, peldikud tee äärest koristatakse ära, sest meil ei ole, saate aru, meil ei ole seda miljonit, et teeääred oleksid puhtad. Aga kui on vaja immigrantidele raha anda, siis 270 miljonit, no problem, kõigile jätkub. Energiakriis, teine 250 miljonit. Enda tekitatud probleem.
Ärge tulge rääkima, et see on Putini hinnatõus, see on rohepöörde hinnatõus. See on rohepöörde inflatsioon. Ja inflatsioon üldse ei ole seotud mitte selle sõjaga, mis praegu kaks kuud käimas on, vaid see on seotud sellega, et aastaid ja aastaid on Euroopa Keskpank, Ameerika Föderaalreserv, Briti keskpank, Jaapani keskpank, kõik on raha trükkinud. Sealt tuleb see inflatsioon.
Rohepööre ja rahatrükk on inflatsiooni põhjus. Väga mugav on seda Putini kaela ajada. Ja pole mingit kahtlust, et Ukrainas toimuv sõda kindlasti annab hinnatõusule hoogu juurde ja tekitab väga palju erinevaid majandusprobleeme. Aga oleks aus rääkida, kus on probleemi algpõhjus, ja oleks ka aus rääkida, et energiakriisi lahendus ei ole mitte võtta maksumaksjate nimel 250 või veel rohkem miljonit laenu, et siis jagada toetusi, mis ei kata ära tegelikku hinnatõusu, vaid oleks aus öelda: ei, see hullumeelne rohepööre, mis ajab meid kõiki pankrotti, tuleb seisma panna ja me peame tootma uuesti normaalselt odavat energiat.
Nii et see eelarve, mida siia on toodud, no ei ole aspekti selles eelarves, mis oleks positiivne või ilus. See on lihtsalt kas oma sõpradele raha kantimine kümnetes miljonites, enda tekitatud kriiside lahendamine sadades miljonites või siis Eesti inimestele mingisuguse propaganda tegemine sellest, kuidas võõrsil käiv sõda ongi põhjus, miks meie peame rohkem makse maksma. Ausalt öeldes ma ei näe võimalust, kuidas meie seda eelarvet toetada saame.”