Massimigratsiooni ja globaliseerumisvastased üritused Rakveres ja Tartus

Laupäeval 28.novembril toimusid kahes Eesti linnas massimigratsiooni-, islamiseerumise- ja globaliseerumisevastased üritused ja meeleavaldused.

Rakvere Gümnaasiumi algklassi maja saali oli laupäevasel pärastlõunal kogunenud umbes 140 inimest, et kuulata Eesti Konservatiivse Erakonna liikmete jõulisi, emotsionaalseid ja faktirohkeid arutelusid immigratsiooni teemadel. Koosolekule järgnes tõrvikurongkäik mööda Rakvere linna tänavaid Vabadussamba juurde, et tähistada Vabadussõja alguse aastapäeva.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab korraldada kõikjal Eesti maakonnakeskustes just sedalaadi rahvakoosolekuid nagu toimus Rakveres. Eelmised taolised üritused toimusid Raplas ja Pärnus. Huvi Rakvere kõnekoosoleku vastu oli suur. Immigratsiooni üle kaasa mõtlema oli tulnud inimesi nii lähemalt kui kaugemalt. Saali on kogunenud nii noori kui ka vanemad inimesi, mehi rohkem kui naisi. Peamiselt keskealised mehed, kuid sekka ka naisi, mõnel kaasas isegi sülelapsed.

Erakonna aseesimees Anti Poolamets on veendunud, et miitingul osalejad saavad täna immigratsiooni teemadel kindlasti uut infot. ”Kogume igapäevaselt infot parlamendis, mina ise olin seaduseelnõu muudatusettepanekute tegemise juures põhiseaduskomisjonis. Nägin milliseid muudatusi taheti sinna teha ja kuidas see Eesti huve kahjustab,” edastas Poolamets infot, millest rahvakoosolekul ka räägiti.

Rongkäigu kohta ütles Anti Poolamets, et lisaks Vabadussõja alguse tähisele sobis rongkäik suurepäraselt ka meie talve. Poolamets ütles koosoleku avasõnas, et huvi ürituse vastu näitab, et inimesi on poliitika taas huvitama hakanud. „Kuid see on peale sunnitud,” nentis Poolamets viidates sellele, et inimesed tahavad ja peavad oluliseks kaasa rääkida just pagulaste teemal.

Konservatiivse Rahvaerakonna lubadus edastada kohalolijatele Riigikogu kuluaarides toimuvat ja lasta rääkida Vao külavanemal Mihkel Mehistel, tekitas saalis nõusolekukahina.

EKRE esimees Mart Helme sõnastas oma ettekandes probleemi keskpunkti ja ühendas teema Eesti inimeste igapäeva probleemidega. „Kes külvab tuult, lõikab tormi,” ütles Helme ja selgitas Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika demograafilise plahvatuse mõju immigratsioonile. Ta kutsus leidma elujulgust sünnitada Eestisse rohkem lapsi. Kogu koosoleku vältel lubas ja püüdis ta edastada EKRE lahendusi erinevatele Eesti probleemidele. „Me peame inimestele agressiivsemalt selgitama, milliseid lahendusi just meie näeme,” nentis erakonna esimees. Ta kinnitas lõpetuseks, et need immigrandid ei pruugi olla halvad, kuid nad ei sobi meie kultuuri. “Tsivilisatsioonide-, kultuuride, subkultuuride kokkupõrkefaasis peame õppima teiste vigadest. Me ei peaks kunagi sattuma olukorda, kus me oleme sõjas või peame Islamiriigi vastu võitlema,” rääkis EKRE esimees Mart Helme.

Fraktsiooni esimees Martin Helme nentis samuti, et 100-200 immigranti pole probleem. “Küll aga Pärnu linnast suurem seltskond, kuhu läheb see,” küsis Helme ja viskas õhku mitmeid väiteid ning küsimusi. Miks pole immigratsiooniküsimuses debatti? Miks riigiisad ei julge midagi teha? ”Tean, et Hanno Pevkurile ka immigrandid ei meeldi, aga ta on nii pehmo, et ei hakka Brüsselis vastu vaidlema,” väitis Helme. Ja rääkis veel lugusid. „Ükskord küsis minu käest, et kas Sa tõesti seal Brüsselis ütleksid, mida arvad? Ütlesin talle, et mis nalja Sa teed, muidugi ütleksin,” edastas Helme räägitut. Ja rahvas plaksutas. “Küsisin Pevkurilt, kuidas tagatakse, et Eestisse ei tule kahtlasi isikuid? Ta rääkis protseduurireeglitest ja intervjueerimisest. Küsin Teilt, kas nii on turvalisus tagatud?” muigas Helme. Ja sama tegid ka saalisolijad.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas on juba varasemalt nentinud, et Euroopa demograafiline kaart näitab, et Euroopa ei suuda üle elada jätkuva illegaalseimmigratsiooni tagajärgi, ükskõik kui positiivses võtmes seda ei kajastataks. Demograafiline kriis, peamiselt islamimaadest hoogustuv massiline sisseränne ja immigrantide suur sündimus võib Euroopa põliselanikud muuta vähemuseks juba mõnekümne aasta jooksul, kinnitas ta. “Immigrandid tulevad liivatormina,” illustreeris Põlluaas oma sõnavõttu fotode, faktide abi, pikkides juurde isiklikke kogemusi.

Vao külavanem Mihkel Mehiste näited igapäevaelust, mis ka meediast kuuldud, suutsid ikka veel osalejaid kõnetada. Mehiste tõstatas probleemina, et Vao inimesed on oodanud juba aasta, et keegi räägiks ausalt immigratsioonist. “Riik ei anna ausaid vastuseid,” ütles Mehiste, kelle sõnul on nemad osa sotsiaaleksperimendist, kus kontvõõrad pandi nende juurde elama, ilma, et oleks olemas plaani. “Ametnikud ütlevad, et probleeme pole, teenused ju toimivad,” kinnitas Mehiste. “Me ei taha tunnet, et me ei lähe riigile korda. Hoidkem end Vaos,” lõpetas ta oma sõnavõtu aplausi saatel.

Emotsionaalne ja aus igapäevaelu edastus pani osalejate mõtted liikuma. Pealtvaatajatest tahtsid ja julgesid küsida  paljud. Näiteks 60ndates eluaastates mees kinnitas, et teda häirib kõige enam see, et korjatud allkirjadest ja vastuhakust pole valitsejatel asja. “Korjame allkirju, kuid sellest pole tolku. Rahvas peab minema Riigikogu saali, valitsuse hoonesse. Muidu me sellest valitsejate seltskonnast lahti ei saa,” arvas ta.  Ja publik oli temaga tugeva aplausi kaudu nõus. Nooremapoolne naine rääkis kogemustest mustanahalistega siinsamas Rakveres. Martin Helme tõi sisse teema, et nii kui meie inimesed, avaldavad valitsusest erinevat arvamust immigratsiooni-, homoteemadel on seda koheselt tõlgendatud kui vihaõhutamist. 

Üritus jätkus rongkäiguga, mis liikus Vabadussamba juurde tuleviimiseks. Tugevad tuuleiilid kustutasid mitmel korral tõrvikuid, ent need süüdati taas. Vabadussamba jalamil, pidas kõne erakonna esimees Mart Helme.

Taaralinna Kaubamaja ette kogunes täna samuti kolmsada kuni pooltuhat inimest, kes kandsid käte ümber Eesti lipu värvides linte. “Peatage Eesti moslemiseerimine!” ja “Aafriklasi tuleb aidata nende enda kodumaal!” olid vaid mõned sõnumid plakatitel. Endine välisminister Kristiina Ojuland võrdles meeleavaldusel esinedes Euroopa ja Eesti praegust pagulaspoliitikat genotsiidiga. Põnevamad sõnavõtud tegid veel Emil Rutiku, Malle Pärn ja Sven Kivisildnik.

Väike grupp inimesi aga kogunes Tartus immigratsioonivastastest teisele poole jõge Hugo Treffneri kuju juurde oma miitingule. Nende hinnangul oli kaubamaja juures korraldatud meeleavaldus rassistlik ning just rassismi vastu ja sallivuse poolt ka meelt avaldama koguneti. Kuid see üritus jäi siiski üsna marginaalseks.

UU/ Virumaa Teataja/ BNS

FOTO: Evelin Poolamets

Kommentaarid