Meediaülevaade: kliimapaanikasse hakkab tekkima üha rohkem mõistlikke noote

Eesti,
©Scanpix
Arutu kliimapaanika kipub vahel majandust kokku jooksutama.

Esmaspäevane ajakirjandus on üsna suurt tähelepanu pööranud kliimapoliitikale.

Isamaa erakonna nõunik Veiko Lukman läheneb küsimusele tasa ja targu. Üks tema rõhuasetusi kõlab umbes nii: “Kas “kliimakriis” on parajalt doseeritud termin ja kajastab olukorra tõsidust adekvaatselt, näib samuti olevat küsimus, mida igal pool esitada ei tohi.”

Reformierakondlane Kalle Palling leiab, et Eesti ei peaks põlevkivienergeetikast loobumisega kiirustama – sama probleemiga tegeleb ka näiteks Poola. Palling seab kahtluse alla selle, kas 2050. aastaks ikka õnnestub kliimaneutraalsus saavutada ja tunnistab, et ilmselt läheb ta oma vaadetega põlevkivielektriga jätkamisest vastuvoolu üldise suundumusega.

Eesti Päevaleht aga kirjutab, et juunis oli Euroopa suurima majandusega Saksamaa elektrivõrk kolmel päeval väga lähedal totaalsele ülekoormusele ja täielikule elektrikatkestusele. Kõikidel juhtudel päästeti olukord nii, et et naabritelt osteti kiirkorras reservvõimsusi väga kalli hinnaga juurde ja suuremad elektritarbijatest ettevõtted lülitati võrgust välja. Kriisipäevade ajal osteti suur osa abielektrit Poolast, kus 80% elektrit toodetakse kivisöest.

Seejuures on huvitav, et Saksamaa tahab oma tuumajaamade töö lõpetada 2022. aastaks ning pikemas perspektiivis loobuda kivisöeelektrist, mis katab praegu 35% riigi elektritarbimisest.

Nüüd on tekkinud lootus ka põlevkivienergeetikale – nimelt on Eesti ülikoolide teadlased saanud keskkonnaministeeriumi eestvõttel ülesandeks uurida võimalusi, kuidas põlevkivielektrit tootes tekkivat CO2-te kinni püüda ehk muuta see protsess kliimaneutraalseks.

Mis on nende uudiste positiivne külg? Nimelt tundub, et kliimapaanikast ollakse üle saamas ja toimuva üle arutletakse juba mõistusega, hoidmaks ära kiire sahmimise tagajärjel tekkivaid sotsiaalseid kriise ja majanduslikke katastroofe.

Möödunud nädala tõi keskkonnaminister Rene Kokk valitsuse ette rida meetmeid, kuidas saavutada Eestis 2030. aastaks seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ettepanekute seas on näiteks taastuvatele kütustele ülemineku jätkamine, ühistranspordi, elektriautode ja kergliikluse arendamine ning raudteetranspordi toetamine.

Praeguse valitsuse poliitika otsib tasakaalu sellele, kuidas vähendada põlevkivienergeetikast lähtuvat saastet, asendades seda jõudu mööda ja võimaluste piires taastuvenergiaga, kuid samal ajal hoida alles põlevkivitööstus, mis on CO osas neutraalsemaks kujundatud.

Allikad: EPL, Postimees, ERR

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused