Venekeelne Delfi räägib täna sellest, kuidas Lasnamäe nõndanimetatud Püha Etkari kiriku juures käib kulitšide, veripunaste munade ja muu söögikraami veega pritsimine. Mitte kõige hügieenilisem toiming, aga meie inimesed on juba harjunud sellega, et meid ei võta ei koroonaviirus ega ahvirõuged, seda enam et varastest ja venestajatest oravate vägi on meid niigi viinud meie eksistentsi äärele, nii et surm siin või Siberis…
Meil oli olnud palju juttu sellest, et Riigikogu ei tohiks võtta vastu Moskva patriarhaati üsna leebelt iseloomustavat avaldust, kuna on nõnda tähtis püha ja see asja nimetamine selle õige nimega võiks riivata inimeste tundeid.
Aga just samadel päevadel jätkas vapper vene armee Moskva patriarhaadi ja Kirilli õnnistusel ukrainlaste intensiivset tapmist pommide ja rakettidega, kartmata riivata nende inimeste tundeid, kelle lapsi jumalakartlikud venelased elajalikult tapsid. Vastik on kuulata ja näha meie libedate variseride vingerdamist. Nende ettekujutus heast ja kurjast on tasemel „ma sind natuke pommitan, vägistan ja lõikan, aga mille eest sina mind nii õndsal päeval selle eest noomid?!!!“
Eesti on teadagi ilmalik riik, meie enda preestridki solidariseerudes Moskva patriarhaadiga nimetasid hiljuti eestlasi „venevastaseks ja usuvastaseks rahvaks“. Äkki olemegi, aga oleme seda omal maal.
Ka Venemaa ei ole mitte mingi usufanaatikute riik, venelasi sunnitakse kuulama kogu seda Kirilli šovinistlikku iba, sest väga mugav on anda tapmiskäske mitte enda, vaid jumala nimel. Valdav enamus venelasi on usuleiged kaasaegsed inimesed ja suhtuvad kiriku ja Kremli kokkukasvamisse umbusu ja irooniaga.
Ajakirjanik, ajaloolane, patristika üks parimaid tundjaid Aleksandr Nevzorov, kes oli noorena kirikukoori laulja, ütles paar päeva tagasi praeguste vene usupühade kohta järgmist:
„Kogu selle nädala jooksul Putini kodanikud kusagilt hangivad või ise teevad erivormilisi keekse. Siis peavad nad viima need keeksid pappidele, et keeksid omandaksid mingeid võluomadusi, mis ei ole omased teistele keeksidele. Õndsus, maagia, võluomadused laskuvad keeksidele ainult pärast seda, kui neid pritsib millegagi papp. Reeglina on see tavaline veevärgi vesi. Keekside võlurlus saabub ainult siis, kui keeksid pritsitakse üle selle veega. Kõige teadlikumad, kõige usinamad usklikud toovad peale keeksi veel ka rosinatega kohupiimamassist valmistatud püramiidikese, mida tuleb ka täis pritsida. Kui papp täis ei pritsi, siis ei keeks ega püramiidike ei omanda oma maagilisi omadusi ja ei hakka tööle. Aga milles seisneb keekside ja püramiidikeste maagiline võlujõud pärast pritsimist, sellest ei saa keegi aru ja ei tea. Tõsi küll, mõned õigeusklikud on veendunud, et kui selline kohupiimapüramiidikene määrida mööda autokapoti laiali, siis terve aasta vältel ei pea kartma liiklusavariid.
Ja 99% õigeusklikke ei saa üldse aru, mida tähendab sõna „Pasha“. Aga „pasha“ on kohutavalt sünge sõna: see on mälestus laste massitapust. See on äärmiselt hirmus pühake ja õõvastav sõnake. Nende jumal Jehoova, Savaof (võite nimetada teda kuidas soovite, kõik nimed kuuluvad temale) nõidus välja võimaluse tappa kõik Egiptuse lapsed. Ta võitles oma maagilises võimsuses kohalike iidse Egiptuse jumalate ehk oma kolleegidega. Jehoova võitis poolaja jumalalt Osiriselt ja mõrvas võitjaõigusega umbes miljon egiptlaste lapsukest. Kõigest sellest võib lugeda nende lemmikraamatust ehk pühakirjast. Aga juutide lapsi ta ei puutunud, kuna juudid märgistasid oma maju erimärgiga (voonakeste verega). Nii selle püha nime „Pasha“ tõlgitaksegi: „mööda läinu“ – et TA läks juutide kodudest mööda ja tappis ainult egiptlaste lapsi.
Seega on tegemis laste massimõrva pühaga. Milleks kogu sellele evangeelsele loole poogiti külge „Pasha“ nimetus, ei ole päris arusaadav.“
Aleksandr Nevzorovi kommentaari täisstenogramm koos videoga asuvad siin
Vene õigeusklikel aga tuleks täna mõelda Ukraina tapetud lastele.
Ivan Makarov