Meelis Keerberg: Tallinna prügiveo räpane äri

JÄÄTMEKÄITLUS

Tallinna prügiveos puhuvad uued tuuled.  Linnavalitsus on võtnud „linnarahva paremaks teenindamiseks“ kogu prügimajanduse oma kontrolli alla.  Mis on aga selle sügavast murest tingitud ümberkorraldamise taga?

Tallinna haldusterritoorium on jagatud kolmeteistkümneks piirkonnaks.  2017. aasta märtsikuust alates on Linnavalitsus neist üheksas prügiveo õiguse andnud Tallinna Jäätmekeskusele.  Ülejäänud piirkondades toimib veel Linnavalitsuse kodulehe andmetel „ajutine vabaturg“.

Vastavalt põhimäärusele on Tallinna Jäätmekeskus Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus ehk reaalsuses „juriidiline keha“, mis vahendab Tallinna linnale prügiveo teenust, lisades klientidele oma kasumi.  Ameti põhimääruse kinnitab ja seda muudab Tallinna Linnavalitsus.  Lühidalt maksab Tallinna Jäätmekeskuse tegevuse eest maksumaksja ning seda juhib ja määrab juhatuse ametisse Linnavalitsus. Huvitav on samuti fakt, et juriidiline isik Tallinna Jäätmekeskus ei ole põhikirja kohaselt raamatupidamiskohuslane, seega tegeleb raamatupidamisega kõrgemalseisev organ ehk Tallinna Keskkonnamet.

Tallinna Jäätmekeskuse juhatajaks sai selle loomisel Kertu Tiitso, kes vabastati sellelt ametikohtalt 2016. aasta septembris.  Ettevõtte praeguseks juhatajaks on staažikas munitsipaalametnik Martin Gasman, kelle linnaametniku karjäär algas haldussekretärina Kristiine Linnaosa Valitsuses.  Gasmani esitas 2016. aasta 7. septembri Linnavalitsuse istungil Tallinna Jäätmekeskuse juhatajaks ei keegi muu kui Arvo Sarapuu.

Tallinna Jäätmekeskus on korraldanud konkursi ning sõlminud prügiveo lepingud ettevõttega Baltic Waste Management OÜ.  Pealinna prügi peaks vedama firma, mis on tasunud eelmise aasta viimase kvartalis riigimakse 287 eurot ja tööjõumakse 302 eurot, samuti puudub selleks vajalik tehnika ja personal, mille tunnistajaks on CV Online lehel otsitavate töötajate suur hulk.  Need „pisipuudused“ ei takista aga BWM-l alates 2014. aastast võitmast järjest prügiveokonkursse isegi juhul, kui pakkumine ei kvalifitseeru parimaks.  Ainukeseks juhatuse liikmeks on äriregistris märgitud Kaido Laanjärv, kes on Tallinna Keskkonnameti jäätmeveo sektori endine juhataja ning Arvo Sarapuu endine alluv.

Pildi täiendamiseks tuleb rääkida veel ühest mosaiigi tükist, nimelt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-st (endine Tallinna Prügila AS), mis tegutseb alates 2003. aastast.  Prügila loodi kahasse Veoliaga, kuid 2014.aasta mais ostis Tallinna Linnavalitsus Veolia 65% osaluse 1,6 milj. euro eest välja.  Praeguseks on ettevõte 100% Tallinna linna omandis ja tegeleb Jõelähtme vallas linna prügi ladustamise ning ümbertöötlemisega.

Selle asutuse juhatuse liige on alates 2013. aasta oktoobrist Kertu Tiitso, kes enne ametisseasumist oli Tallinna Keskkonnaameti jäätmehooldusosakonna juhataja ning Tallinna Jäätmekeskuse juhataja.  Juhataja kandidaadi esitas ei keegi muu kui jälle Arvo Sarapuu.

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukokku kuuluvad Jaanus Mutli, Relo Ligi, Vello Ervin ja loomulikult ka Arvo Sarapuu isiklikult.  Veel väärib märkimist, et 2016. aasta lõpus määrati Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogu uueks liikmeks Lindakivi kultuurikeskuse majandusjuhataja ja Linnavolikogu liige Julia Timerbulatova.  Nõukogu liikme kandidaadi esitas muidugi Arvo Sarapuu.

Kokkuvõttes on Tallinna prügiveos aastatega punutud terve ämblikuvõrk, kus niiditõmbajaks on Arvo Sarapuu ning kus mitte midagi ei toimu ilma tema otsese osaluseta.  On ta ju kõigi eelpool loetletud Linnavalitsuse struktuurides töötavate isikute määramiste ettepaneku tegijaks. Tulemusena on loodud klassikaline korruptsiooniskeem, kus toimub kulutuste katmine maksumaksja arvelt ning kasumi privatiseerimine.

Vabast konkurentsist Tallinna prügiveoturul pole loomulikult mõtet rääkidagi. Seda juba tõestanud nii eelnevalt läbiviidud konkurside tulemused kui Linnavalitsuse abilinnapea kätte koondunud aukartustäratav administratiivne ja materiaalne ressurss.

FOTO: PM/Scanpix

Kommentaarid