Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ministrid Lauri ja Jaani anuvad presidendilt „suure venna“ seadusele poolehoidu

-
28.06.2021
Kadrioru loss
© UU

Põhiseadusega vastuolus oleva, kuid valitsuskoalitsiooni poolt Riigikogus läbi surutud ABIS-e seaduseelnõu on presidendi käes. Ta peab otsustama, kas lükkab selle tagasi või kinnitab. Justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) ja siseminister Kristian Jaani (Keskerakond) saatsid president Kersti Kaljulaidile kirja, kus püüavad tema otsust mõjutada neile positiivses suunas.

Siseministeerium on ABIS-e seaduseelnõu väljatöötamisel teinud koostööd kõigi asjassepuutuvate asutustega ning koos on jõutud ühtse arusaamani isikuandmete töötlemise reeglites, märkisid Maris Lauri ja Kristian Jaani.

Riigikogu võttis biomeetriliste andmete seaduse ehk ABIS-e vastu 15. juuni. Päev hiljem kohtus Kaljulaid EKRE esimehe Martin Helmega, EKRE loodab, et president jätab seaduse välja kuulutamata.

EKRE kasutas eelnõu vastuvõtmise takistamiseks riigikogus venitamistaktikat.

Presidendi kantseleist öeldi ERR-ile, et riigipeal on aega kuni kolmapäevani oma otsus teha ja lähipäevil otsus ka tuleb.

Kantseleist öeldi ka, et president kohtus Kristian Jaaniga 23. juunil, mil lepiti kokku, et nii siseminister kui justiitsminister saadavad omalt poolt täiendavalt kirjalikud selgitused.

Valitsuse poolt on tellitud mitu analüüsi, näiteks riigi andmekaitse võimekuse, isikuandmete töötlemise ning andmete kogumise ja andmekogudega seotud sisuliste õiguslike küsimuste lahendamise kohta. Lisaks tellis justiitsministeerium mullu uuringu “Inimeste privaatsusõigused ja isikuandmete kaitsmine 2020”, kus tuli välja, et umbes kahel kolmandikul Eesti elanikest põhimõtteliselt puuduvad teadmised, millised asutused ja ettevõtted nende kohta andmeid koguvad.

Eelnõule on ka poliitikaväliselt ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti on küsitav biomeetriliste andmete kogumine ühel ja kasutamine hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.

Allikas: ERR