21.10.2021
Tallinnas kohtab üha rohkem võõrastest kultuuridest pärit sisserännanuid. Pilt on illustratiivne.
Taas räägitakse tuleva aasta sisserände piirarvust, mille taust on uinutav, sest see arv ei kajasta tegelikke protsesse, sealhulgas õpirännet, mõningast töörännet, perede taasühendamist ja mitmeid teisi rändeliike. Nii jääb mulje, nagu oleks sisseränne stabiilne, samas kui Tallinna tänavad täituvad üha enam mustade ja tõmmude nägudega ning vene/ukraina keel kõlab töökohtades üha rohkem.
ERR kirjutab: “Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311, mida on nelja võrra vähem kui sel aastal.
Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 1. septembri seisuga on Eestis alalisi elanikke 1 311 729. Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2022. aasta sisserände piirarv 1311 isikut.
Välismaalaste seaduse järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Seletuskirjas märgitakse, et 2020. aastaga võrreldes on Eesti alaline elanikkond vähenenud 3326 inimese võrra. Nii on Eestis elavate Eesti kodanike arv vähenenud 66 võrra ja pikaajalise elamisloaga välismaalaste arv 3813 inimese võrra. Samas on ning alaliste elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv kasvanud 553 inimese võrra.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne, õppejõuna tööle asumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asumine, iduettevõttes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse saajad.”
Statistikaameti järgi oli aastal 2020 sisserändajaid 16 209, väljarändajaid 12 427, välisrände saldo seega 3782 plussis. Siseministeerium räägib elamislubade järgi võttes, statistikaamet aga reaalsetest lahkujatest, tulijatest ja jääjatest.
Siseministeeriumi andmetel anti 2019. aastal välja 1315 tähtajalist elamisluba, nagu arv ette nägi. Statistikaameti järgi oli 2019. aastal Eestisse elama asujaid 4900 võrra rohkem kui lahkujaid. kusjuures muude riikide (väljastpoolt EL-i) kodanikke ja teadmata kodakondsusega inimesi 7100 ja lahkus 2200. Nemad kasutasid teisi migratsiooniuksi.
Tegelikkus ütlebka seda, et sel aastal tuleb Eestisse tööle 35 000 võõrtöölist, elama tuleb aga välismaalt siia igal aastal 4000-5000 inimest ning see arv kasvab aasta-aastalt.
ERR-is tänavu 20. veebruaril avaldatud arvamuslugu “Jaak Valge ja Andres Aule: sisseränne Eestisse, eriti eestlastele mõeldes” näitab tegelikku pilti.
“Statistikaameti kõige värskemad andmed on 2019. aasta kohta. Siis rändas ametlikel andmetel sisse 18 300 ja välja 12 800 inimest.
Välisrände saldo oli niisiis 5500 inimesega plussis. Eesti kodakondsusega sisserändajaid (peamiselt tagasirändajaid) oli 7300 ja väljarändajaid 6600. Teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke saabus 3900 ja lahkus 4000 ning muude riikide kodanikke ja teadmata kodakondsusega inimesi tuli 7100 ja lahkus 2200.
Seega, kui mitte arvestada Eesti ja teiste Euroopa Liidu kodakondsusega isikute rännet, selgub, et 2019. aastal oli Eestisse elama asujaid 4900 võrra rohkem kui lahkujaid. Politsei- ja piirivalveameti esmakordsete elamislubade statistika kohaselt olid ligikaudu pooled neist Ukraina, Venemaa ja Valgevene kodanikud, ülejäänud aga India, Nigeeria, Iraani, Pakistani, Bangladeshi, Türgi ja veel paljude teiste riikide kodakondsed.
Tegemist on massilise sisserändega peaaegu samas mahus kui aastatel 1976—1985, ehkki rändekäive on mõnevõrra väiksem. Eestlaste ja põlisrahvastiku osakaal aga on statistikaameti andmebaasile tuginevate arvutuste põhjal langenud alates 2015. aastast.”
Nii Eesti inimesi uinutataksegi püsiva sisserände piirarvuga.