Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

NATO välisministrid korraldavad erakorralise videokonverentsi. Kas Eestil on üldse mingi sõnum?

-
04.01.2022
Välisminister Eva-Maria Liimets leiab, et põgenikke vastu võtval Eestil jagub raha ka Moldovale.
© Uued Uudised

Eesti välispoliitika on juba ammugi suurriikide sabas lohisenud ja seetõttu on raske aru saada, kas valitsusel on üldse maailma probleemide osas mingi seisukoht või laulab välisminister üldiste nootide järgi.

NATO välisministrid korraldavad reedel erakorralise videokonverentsi, et arutada Venemaa sõjaväe koondamist Ukraina ümber ning Moskva hulgalisi nõudmisi, teatas allianss.

Pinged on viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud, kuna lääs on hoiatanud, et Kreml võib kavandada täismahus sissetungi oma naaberiiki, olles koondanud piirile umbes 100 000 sõdurit.

USA ja NATO kõrged ametnikud peavad järgmisel nädalal Venemaaga kõnelusi pärast seda, kui Moskva esitas Washingtonile ja alliansile rea nõudmisi.

“Me teame, kuidas Eesti peab käituma ja milliseid seisukohti NATO nõupidamisel ja teistel foorumitel esitama. Päris selgelt me aga ei tea, mida Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, eesotsas Kaja Kallase ja meie silmapaistvalt initsiatiivitu välisministriga, teeb,” kirjutas eelmisel nädalal EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.

Kakskümmend kaheksa parlamendisaadikut andsid enne jõule sisse Riigikogu avalduse eelnõu, milles Riigikogu kutsub kõiki riike üles toetama tingimusteta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikust. Rõhutati, et ühtki Ukraina suveräänsust puudutavat otsust ei ole võimalik langetada tagaselja ning, et ühelgi riigil väljaspool Euroopa Liitu või NATO-t ei ole nende ühenduste laienemise osas vetoõigust. Paraku andsid avaldusele allkirja EKRE, Isamaa ja SDE fraktsioonide liikmed, kuid mitte ükski koalitsioonisaadik Keskerakonna ega Reformierakonna ridadest.

“Kui uskuda Vabariigi Valitsuse koduleheküljel toodud stenogramme, siis ei ole antud teemat valitsuskabineti istungitel isegi arutatud. Valitsuse seisukohta ei ole formuleeritud, ühtegi otsust ega avaldust pole vastu võetud või vastaval teemal pressikonverentsi korraldatud,” jätkab Henn Põlluaas.

Mida teeb siis välisminister Eva-Maria Liimets NATO välisministrite erakorralisel videkonverentsil? Nõustub kõigega, mis teised ette ütlevad, lisab ise paar halli kantseliitlikku loosungit või on sootuks vait? Sedavõrd mannetu välisministri puhul ei tea millegagi arvestada ning valitsus on samuti Kremli lõa otsas, sest võimuerakonnad, kellest ühel on koostöölepe Ühtse Venemaaga ja teisel Vene rahapesu mahamagamise taak, ei julge parlamendis Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist deklareerida.

Ilmselt lohiseb Eesti välisminister suurte arvamuse järel, kuid kui arvestada USA presidendi Bideni reeturlikkust liitlaste suhtes seoses gaasijuhtmega Nord Stream 2 ning tema alandlikku käitumist Venemaa ees, samuti Saksamaa seotust Vene gaasiga, võib eeldada, et NATO reaktsioon ei pruugi soovitud teravusega olla ning Ida-Euroopa peab vihaseid noote lisama. Minister Liimetsas paraku pistrikku pole, on vaid hall tuvi.